Eduard Profittlich
Eduard Gottlieb Profittlich (11. september 1890 Birresdorf, Reinimaa – 22. veebruar 1942 Kirovi vangla, Venemaa) oli saksa rahvusest katoliku vaimulik, jesuiit, aastast 1931 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis ja aastast 1936 piiskop (Adrianoopoli titulaarpeapiiskop).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eduard Profittlich sündis taluniku perekonnas. Aastal 1912 alustas ta teoloogiaõpinguid, 1913 liitus Jeesuse Seltsiga ja 27. augustil 1922 pühitseti ta preestriks. Profittlich sai 1924 Krakówi Ülikoolist filosoofia ja teoloogia doktorikraadi.
Profittlich alustas vaimulikku teenistust 1924 Poolas, alates 1925. aastast töötas ta Saksamaal ja alates 1930. aastast Eestis.
Aastal 1931 nimetati ta Eesti apostellikuks administraatoriks ja 27. detsembril 1936 pühitseti ta piiskopiks. Profittlichist sai esimene katoliku piiskop Eestis pärast Eesti alade minekut Rootsi võimu alla 17. sajandil.
Profittlich oli tunnustatud jutlustaja ja hingehoidja. Ta hakkas tegelema eestikeelse usuteemalise kirjanduse väljaandmisega ja asutas Eesti katoliiklaste ajakirja Kiriku Elu. Ta proovis muuta pilti katoliku kirikust kui Poola kirikust avatumaks ja lähedasemaks eestlastele.
Kui Eesti 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt okupeeriti, taotles Profittlich Saksa saatkonnalt luba katoliku preestrite ja nunnade Saksamaale sõiduks, kuid jäi ise Tallinna. 27. juunil 1941 ta arreteeriti ja küüditati Venemaale, kus ta mõisteti 21. novembril surma mahalaskmise läbi. Eduard Profittlich suri 22. veebruaril 1942 Kirovi vanglas enne surmaotsuse täideviimist.
Peapiiskop Profittlich oli valmis vastu võtma märtrisurma usu eest. Kirjas sugulastele ja tuttavatele 8. veebruarist 1941 kirjutas ta, et karjase koht on oma karja juures, kus ta jagab karjaga nii rõõme kui ka kannatusi. Ta kirjutas, et on suur rõõm kogeda Jumala ligiolekut, kellele me oleme andnud kõik, ning et ta on valmis andma Jumalale kogu oma elu: "Minu elu – ja kui vaja, siis ka mu surm – on elu ja surm Kristuse eest."
Õndsakskuulutamine
[muuda | muuda lähteteksti]30. mail 2003 algatati Peterburis mitteametlik kiriklik protseduur peapiiskop Eduard Profittlichi ja tema 15 saatuskaaslase õndsakskuulutamiseks, kes kõik on Nõukogude Liidus toimunud tagakiusamiste ohvrid. Peterburi protseduuri soikumisel algatas piiskop Philippe Jourdan 2017. aastal Profittlichi ametliku õndsakskuulutamise protsessi.[1] Tema kuulutamine õndsaks peaks aset leidma 2022. aastal Tallinnas.[2]
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tema auks on nimetatud Tartu Katoliku Hariduskeskuse üks ruum ning tema mälestuseks on paigutatud mälestustahvel (avatud 11. septembril 1990) Tallinna Peeter-Pauli roomakatoliku kirikusse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Eduard Profittlich |
- Vello Salo. "EPISCOPUS ET MARTYR Eduard Profittlich Eestis 1930-1941". Maarjamaa, nr 2 (133), 2011
- Lambert Klinke. "Erzbischof Eduard Profittlich und die katolische Kirche in Estland 1930-1942". Ulm, Hess, 2000
- Peapiiskop Eduard Profittlichi elulugu
- Kiriku Elu ajakirja numbreid: Kiriku Elu ajakirja numbreid
- Eesti sai katoliku piiskopi
- Õndsakskuulutamise protsessi ametlik veebileht: www.profittlich.eu
Eelnev Antonino Zecchini (1924–1931) |
Roomakatoliku kiriku Eesti apostellik administraator (1931–1942) |
Järgnev Justo Mullor García (1991–1997) |