Mine sisu juurde

Dwain Chambers

Allikas: Vikipeedia
Dwain Chambers
Dwain Chambers
Isikuandmed
Riik Suurbritannia
Sünniaeg 5. aprill 1978 (46-aastane)
Sünnikoht London
Pikkus 180 cm[1]
Kaal 83 kg[1]
Sportlaskarjäär
Spordiklubi Belgrave Harriers
Medalid
Maailmameistrivõistlused
Hõbe 1999 Sevilla 4×100 m teatejooks
Pronks 1999 Sevilla 100 m jooks
Sisemaailmameistrivõistlused
Kuld 2010 Doha 60 m jooks
Hõbe 2008 Valencia 60 m jooks
Pronks 2012 Istanbul 60 m jooks
Euroopa meistrivõistlused
Kuld 2006 Göteborg 4×100 m teatejooks
Hõbe 1998 Budapest 100 m jooks
Euroopa sisemeistrivõistlused
Kuld 2009 Torino 60 m jooks
Hõbe 2011 Pariis 60 m jooks
Rahvaste Ühenduse mängud
Kuld 1998 Kuala Lumpur 4×100 m teatejooks
Hea Tahte mängud
Kuld 2001 Brisbane 100 m jooks
Kuld 2001 Brisbane 4×100 m teatejooks
Juunioride Euroopa meistrivõistlused
Kuld 1995 Nyíregyháza 100 m jooks
Kuld 1995 Nyíregyháza 4×100 m teatejooks
Kuld 1997 Ljubljana 100 m jooks
Kuld 1997 Ljubljana 4×100 m teatejooks
Dwain Chambers 2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel
Dwain Chambers 2010. aasta sisemaailmameistrivõistluste autasustamise järel

Dwain Anthony Chambers (sündinud 5. aprillil 1978 Londonis) on Suurbritannia sprinter.

Ta võitis 17-aastaselt 1995. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel Nyíregyházas kuldmedali 100 meetri jooksus ja 4×100 meetri teatejooksus. 1997. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel Ljubljanas kaitses ta mõlemal alal tiitlit ning püstitas 100 meetri jooksu finaalis juunioride maailmarekordi 10,06.

1998. aasta Euroopa meistrivõistlustel Budapestis võitis Chambers 100 meetri jooksus koondisekaaslase Darren Campbelli järel hõbemedali. Johannesburgis toimunud Maailmajagude karikavõistlustel viis ta 100 meetri jooksus isikliku rekordi 10.03-ni. Teatejooksus võitis ta Suurbritannia meeskonnaga kuldmedali.

1999. aastal jooksis Chambers Nürnbergis Euroopa karikavõistlustel 100 meetri jooksus isikliku rekordi 9,99. Sellega sai temast Linford Christie järel teine Euroopa jooksja, kes on läbinud 100 meetrit alla 10 sekundi. Maailmameistrivõistlustel Sevillas parandas ta isiklikku rekordit 2 sajandiku võrra, kui sai 100 meetri jooksu finaalis ajaga 9,97 Maurice Greene'i ja Bruny Surini järel pronksmedali. Sellega sai temast kõigi aegade noorim 100 meetri jooksu MM-medalist. 4×100 meetri teatejooksus võitis ta Suurbritannia võistkonna koosseisus Ameerika Ühendriikide järel hõbemedali.

2000. aastal segas Chambersi suvehooaja ettevalmistust reievigastus. Olümpiamängudel Sydneys sai ta 100 meetri jooksus oma hooaja parima ajaga 10,08 4. koha. Teatejooksus Suurbritannia diskvalifitseeriti.

2001. aasta maailmameistrivõistlustel Edmontonis jooksis Chambers 100 meetri jooksu veerandfinaalis isiklikku rekordit kordava 9,97. Finaalis sai ta ajaga 9,99 esialgu 5. koha, kuid tõusis pärast Tim Montgomery positiivset dopinguproovi neljandaks. 200 meetri jooksus Chambers vigastuse tõttu ei osalenud. Teatejooksus Suurbritannia meeskond katkestas. Hooaja lõpus võitis ta Brisbane'is toimunud Hea Tahte mängudel kuldmedali nii 100 meetri jooksus kui ka 4×100 meetri teatejooksus.

2002. aasta Euroopa meistrivõistlustel Münchenis tuli ta kahekordseks Euroopa meistriks, võites 100 meetri jooksu ja koos Suurbritannia võistkonnaga 4×100 meetri teatejooksu. Hooaja finaalvõistlusel Pariisis kordas ta Linford Christie Euroopa rekordit 9,87, lõpetades maailmarekordi 9,78 jooksnud Tim Montgomery järel teisena. Hiljem tema 2002. aasta tulemused tühistati.

2003. aasta maailmameistrivõistlustel Pariisis oli Chambers 100 meetri jooksus ajaga 10,08 neljas, saades hõbemedali võitnud Darrel Browni ja pronksmedali võitnud Darren Campbelliga sama aja ning kaotades maailmameistriks tulnud Kim Collinsile vaid 1 sajandiksekundiga. Oktoobris selgus, et Chambersi augustis antud võistlusväline dopinguproov oli positiivne. Tema 2003. aasta tulemused tühistati ning talle määrati kaheaastane võistluskeeld.

Chambersi pikendatud võistluskeeld lõppes 2006. aastal. Ta osales 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis ning sai 100 meetri jooksus 6. koha. 4×100 meetri teatejooksus võitis ta koos Suurbritannia meeskonnaga kuldmedali. Hooaja lõppedes otsustas ta keskenduda ameerika jalgpallile.

Chambers naasis teist korda tippkergejõustikku 2008. aastal, kui võitis sisemaailmameistrivõistlustel Valencias 60 meetri jooksus isikliku rekordiga 6,54 Olusoji Fasuba järel hõbemedali.

2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Torinos püstitas Chambers 60 meetri jooksu poolfinaalis Euroopa rekordi 6,42, alistades Ronald Pognonile kuulunud varasema rekordi 3 sajandikuga. Finaalis võitis Chambers kuldmedali ajaga 4,46. Maailmameistrivõistlustel Berliinis oli Chambers 100 meetri jooksus ajaga 10,00 kuues. 200 meetri jooksust loobus ta vigastuse tõttu.

2010. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Dohas võitis Chambers 60 meetri jooksus tulemusega 6,48 kuldmedali. Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas oli ta tasavägises 100 meetri jooksu finaalis viies, saades hõbemedali võitnud Mark Lewis-Francise, pronksmedali võitnud Martial Mbandjocki ja 4. koha saanud Francis Obikweluga sama aja 10,18.

2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Pariisis võitis Chambers 60 meetri jooksus Francis Obikwelu järel hõbemedali. Maailmameistrivõistlustel Daegus diskvalifitseeriti ta 100 meetri jooksu poolfinaalis valestardi tõttu.

2012. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Istanbulis oli Chambers 60 meetri jooksus ajaga 6,60 Justin Gatlini ja Nesta Carteri järel kolmas. Euroopa meistrivõistlustel Helsingis osales ta kuueaastase vaheaja järel Suurbritannia neliku koosseisus 4×100 meetri teatejooksus, kuid võistkond katkestas finaalis ebaõnnestunud teatevahetuse tõttu. 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis oli ta 100 meetri jooksus oma poolifinaalis neljas ning finaali ei pääsenud. 4×100 meetri teatejooksu katkestas Suurbritannia taas ebaõnnestunud teatevahetuse tõttu.

2013. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Göteborgis segas Chambersit seljavigastus ja ta sai 60 meetri eeljooksus 17. koha. Maailmameistrivõistlustel Moskvas ta 100 meetri jooksu poolfinaalist ajaga 10,15 edasi ei pääsenud.

2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Sopotis oli Chambers 60 meetri jooksus ajaga 6,52 kuues. Euroopa meistrivõistlustel Zürichis sai ta 100 meetri jooksu finaalis ajaga 10,24 4. koha, kaotades pronksmedali võitnud koondisekaaslasele Harry Aikines-Aryeeteyle 2 sajandiksekundiga. See jäi tema viimaseks jooksuks rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.

Chambers lõpetas tippsportlase karjääri 2017. aasta augustis.

2003. aasta oktoobris selgus, et Chambersi 1. augustil Saksamaal antud võistlusväline dopinguproov sisaldas keelatud steroidi THG. Ameerika Ühendriikide Antidopingu Agentuur (USADA) uuris tema treeneri Remi Korchemny ja toitumisnõustaja Victor Conte tööandjat Bay Area Laboratory Co-operative (BALCO) laborit. Chambers väitis, et tarvitas keelatud aineid Victor Conte soovitusel ja ei olnud teadlik, et need ei olnud lubatud. Hiljem tunnistas ta, et oli THGd tarvitanud alates 2002. aasta keskpaigast. Chambersile määrati kaheaastane võistluskeeld ja eluaegne olümpiamängudel osalemise keeld. Kõik tema tulemused alates 2002. aasta keskpaigast tühistati ning ta pidi tagastama võistlustelt teenitud sissetulekud. Võistkonnakaaslased Darren Campbell, Marlon Devonish ja Christian Malcolm jäid ilma sellel perioodil võidetud teatejooksumedalitest.[2]

2008. aastal tunnistas Chambers, et oli aastatel 2002–2003 kasutanud ka epitestosterooni, erütropoetiini (EPO), kasvuhormooni, insuliin lisprot, modafiniili ja liotüroniini.[3]

2012. aastal otsustas Spordi Arbitraažikohus (CAS), et Briti olümpiakomitee kehtestatud olümpiamängudel osalemise keeld on vastuolus Maailma Antidopingu Agentuuri reeglitega. Chambers pääses Briti Olümpiakomitee ja kergejõustikuliidu vastuseisust hoolimata Londoni olümpiamängudele.[4]

Ameerika jalgpall

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 2003. aastal määratud dopingukaristust üritas Chambers jätkata karjääri Ameerika jalgpallurina. Ta osales testimisel NFL-i meeskonna San Francisco 49ers juures, kuid lepingut ei saanud. 2005. aastal liitus ta Inglismaa amatöörklubiga Farnham Knights.[5].

2006. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistluste järel osales Chambers NFL Europa treeningulaagrites ja sõlmis 2007. aasta märtsis lepingu Hamburg Sea Devilsiga. Vigastuse tõttu jättis ta 2007. aasta hooaja vahele.[6] Juunis lõpetas NFL Europa tegevuse ning sellega lõppes ka Chambersi Ameerika jalgpalluri karjääri.[7]

2008. aastal läks Chambers testimisele Inglismaa ragbimeeskonda Castleford Tigers. Chambers, kes polnud varem ragbit mänginud, tegi kaasa esindusmeeskonna treeningu ja osales klubi varuvõistkonna mängus York City Knightsi vastu. Castleford otsustas Chambersile lepingut mitte pakkuda.[8]

Isiklikud rekordid

[muuda | muuda lähteteksti]
Väljas
Ala Tulemus Aeg Koht
100 meetri jooks 9,97 22. august 1999 Hispaania Sevilla
200 meetri jooks 20,31 22. juuli 2001 Suurbritannia London
Sees
Ala Tulemus Aeg Koht
60 meetri jooks 6,42 NR 7. märts 2009 Itaalia Torino
200 meetri jooks 21,10 9. veebruar 2000 Kreeka Pireus

Allikas: Rahvusvaheline Kergejõustikuliit

Chambers on Afro-Kariibi ja Jamaica päritolu. Tal on koos elukaaslase Leonie Daleyga kaks last.[9]

Chambers on osalenud Briti telesaadetes "Hell's Kitchen" ja "Cirque de Celebrité".[10]

2009. aastal avaldas ta koos kirjanik Ken Scottiga kirjutatud autobiograafia "Race Against Me".[11]

  1. 1,0 1,1 "Dwain Chambers". www.eurosport.com. Vaadatud 13. mail 2023.
  2. "Dwain Chambers factfile". theguardian.com. Vaadatud 5. juulil 2023.
  3. "Letter reveals Chambers took drugs cocktail". theguardian.com. Vaadatud 5. juulil 2023.
  4. "Olympics-CAS rule against BOA life bans no surprise - WADA chief". reuters.com. Vaadatud 5. juulil 2023.
  5. "Gridiron: Dwain eyes Knight shift". getsurrey.co.uk. Vaadatud 5. juulil 2023.
  6. "Injury ends Chambers' NFL season". news.bbc.co.uk. Vaadatud 5. juulil 2023.
  7. "NFL opts to close European league". news.bbc.co.uk. Vaadatud 5. juulil 2023.
  8. "Chambers not wanted by Castleford". news.bbc.co.uk. Vaadatud 5. juulil 2023.
  9. "Dwain Chambers sees chink of light after depths of despair". theguardian.com. Vaadatud 5. juulil 2023.
  10. "Dwain Chambers has done more than enough to deserve forgiveness". theguardian.com. Vaadatud 5. juulil 2023.
  11. "'Walking junkie' Chambers reveals full extent of his drug use". theguardian.com. Vaadatud 5. juulil 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]