Dubulti

Dubulti (saksa keeles Dublezeem, Dubbeln) on Läti linna Jūrmala osa. Asub Jaundubultist idas ja Majorist läänes Riiast 22 km kaugusel. 2008. aastal oli Dubultis 2588 elanikku.

Dubultis eraldab Lielupe jõge Liivi lahest kõigest 320 m laiune maariba. Sellegipoolest ei suubu Lielupe merre, vaid Riias Daugavasse.

Dubulti on nimetatud lätlase Dubultsi järgi, kellel oli sealkandis 15. sajandil kõrts. Hiljem tekkis selle juurde kaluriküla, aga asulat mainiti esimest korda alles 18. sajandil.

Aastal 1783 rajati Bulduri mõisa maadele kõrts (Dublekrug), mis lammutati 1930. aastatel. Pärast 1812. aasta isamaasõda sai Dubulti puhkekohaks neile, kes sõitsid Riiast Kuramaale. Esimest korda mainiti aadlimehi, kes Dubultis mererannal puhkasid, aastal 1814. Aastal 1820 rajati selle juurde esimesed suvilad. Dubulti oli Venemaa esimene aedlinn. Sakslased kutsusid Dubultit Judenburgiks, sest see oli ainus mereäärne asula Kuramaa kubermangus, kuhu juutidel oli lubatud elama asuda. 1841 sai asula ametliku nime. 1850 rajati Dubultisse õigeusu kirik, 1870 vesiravila Marienbad ja 1877 raudteejaam (praegune hoone pärineb aastast 1977).

Aastast 1959 on Dubulti Jūrmala koosseisus.

Aastaks 1914 oli Dubulti saavutanud praeguse suuruse 2550 elaniku ja 8190 suvitajaga.

Dubulti on peatunud Ivan Gontšarov, Abraham Isaac Kook ja suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Dubultis suri 27-aastaselt publitsist ja kirjanduskriitik Dmitri Pissarev, kes uppus Liivi lahte. Elu viimased 10 aastat (1934–1943) elas Dubultis luuletaja Aspazija.

Vaatamisväärsused

Kõige vanem säilinud maja Dubultis ja kogu Jūrmalas pärineb aastast 1818. On alust arvata, et selle laskis ehitada Barclay de Tolly, kellele see ka kuulus. See oli tema suvemaja. 1843. aastast pärineval asula plaanil kannab see maja numbrit 1, millest on arvatud, et see on esimene maja Dubultis üldse, kui kõrtsi mitte arvestada.

Vesiravila "Marienbad" valmis 1870 G. Pirangi projekti järgi. 1920. aastate algul lisati värav kiviaiaga. 1926 valmis torn galeriiga. 1940. aastate lõpul ehitati sanatoorium ümber.

1879 valmis Dubultis kuursaal.

1903 valmis Aspazija maja. Hiljem oli see Läti presidentide residents.

Aastail 1907–09 valmis arhitektide Edgar Friezendorfi ja Wilhelm Bockslaffi projekti järgi ehitatud Dubulti luteri kirik, mis on suurim juugendstiilis kivikirik Lätis. Sellele on iseloomulik mitme keskaegse detaili kasutamine 20. sajandil. Kõrge kirikutorn meenutab keskaegsete losside peatorni donjoni. Stiili ühtsusele aitab kaasa paekiviplokkidest laotud altar, mille keskel on suur rist. Kiriku puitehitised (oreli ja kirikukoori rõdu) on ehitatud rahvusromantilises vaimus. 1962–89 oli kirik suletud ning selles asus Jūrmala kunsti- ja ajaloomuuseum. 1991 anti kirik kogudusele tagasi.

1909 valmis Eižens Laube (1880–1967) projekti järgi gümnaasiumihoone. Laube on läti rahvusromantilise stiili peamine esindaja arhitektuuris. Kooli esimene direktor kuni 1915. aastani oli L. Berzinš ja tänapäeval kannab kool tema nime.

1911 valmis Laube projekti järgi laenu-säästuühingu (panga) hoone. See on kahekorruseline, kivist ja kolmeastmelise massiivse nurgatorniga, millel on silindrikujuline ärkel. Hoone fassaadil on klassitsismile iseloomulikud suured pilastrid. Hoone esiküljel, tänava pool on teenindussaal.

Alates 1946 asub Dubultis Janis Rainise nimeline kirjanike maja.

Pilte

Vaade Dubultile Majorist
Aspazija maja
Marienbade väravad
Dubulti