DSpace
| DSpace | |
|---|---|
 | |
| Arendaja | DuraSpace |
| Esmaväljalase | november 2002 |
| Viimane väljalase | 8.0 |
| Kirjutatud keeles | Java |
| Platvorm | mitmeplatvormiline |
| Keeled | mitmekeelne, kohandatav, mõned versioonid sisaldavad eesti keelt |
| Arenduse staatus | aktiivne |
| Suunitlus | institutsionaalne repositoorium |
| Litsents | BSD litsents |
| Veebisait | https://www.dspace.org |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
DSpace on avatud lähtekoodiga tarkvara, mida tüüpiliselt kasutatakse avatud juurdepääsuga repositooriumide käivitamisel. Kuigi DSpace sarnaneb mõneti sisuhaldus- ja dokumendihaldustarkvaraga, keskendub DSpace kui repositooriumitarkvara digitaalarhiivide vajadustele, fokuseerudes digitaalainese pikaajalisele salvestamisele, ligipääsule ja hoidmisele.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]DSpace'i esimene avalik versioon valmis 2002 novembris MITi ja Hewlett-Packard Labsi koostööna[1]. Pärast esimese kasutajate grupi koosolekut 2004. aasta märtsis moodustasid huvitatud organisatsioonid DSpace'i Föderatsiooni[2], mis määras edaspidiseks tarkvara arenduse mudeliks Apache Software Foundationi mudeli, samuti moodustati DSpace'i koodi (commiter) grupp[3]. Juulis 2007, kui DSpace kasutajate kommuun oli suureks kasvanud, asutasid Hewlett-Packard ja MIT DSpace Foundationi: mittetulundusliku organisatsiooni, mis andis juhtimisalast ja muud tuge. Mais 2009 viis koostöö sarnaste projektidega ning kasvav sünergia DSpace Foundationi ja Fedora Commonsi vahel kahe organisatsiooni liitumiseni, et jätkata ühist missiooni mittetulunduslikus DuraSpace'is[4]. Praegu saab DSpace'i tarkvara ja kasutajate kommuun tuge ja muud juhendamist DuraSpace'ilt.
Tehnoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]DSpace on koostoimeliste Java veebirakenduste ja utiliitide kogum, mis haldab objektide hoidlat ja sellega seotud metainfo hoidlat. Veebirakendused annavad kasutajaliidesed halduseks, hoidmiseks, vastuvõtuks, otsimiseks ja ligipääsuks. Objektide hoidla eest hoolitseb failisüsteem või samalaadne salvestussüsteem. Metainfo, sealhulgas ligipääsu- ja konfiguratsiooniinfo, salvestatakse relatsioonilisse andmebaasi, toetatud on PostgreSQL ja Oracle andmebaasid.
DSpace'is hoitav on tehtud kättesaadavaks peamiselt üle veebiliidese, samas on toetatud ligipääs üle OAI-PMH v2.0, ja saab eksportida METSi (Metadata Encoding and Transmission Standard) pakette. DSpace toetab institutsionaalsete repositooriumide koostoimimiseks kasutuses olevaid tunnustatud standardeid, nagu Open Archives Initiative Protocol for Metadata Harvesting (OAI-PMH), SWORD[5], OpenSearch ja RSS. Ainese kirjeldamisel on kasutuses Dublin Core, soovitatav on järgida dokumenti DCMI Metadata Terms[6]. Viimastes DSpace'i versioonides on toetatud faceted search ja sirvimise funktsionaalsus Apache Solri abil.
DSpace repositooriume Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Tartu Ülikooli digitaalarhiiv ADA
- Teadusandmete repositoorium DataDOI
- Raplamaa Mälukeskuse digikogu
- Eesti Maaülikooli digitaalarhiiv
- TTK DSpace repositoorium
- Sisekaitseakadeemia digiriiul
- QsarDB - Smart repository for (Q)SAR/QSPR models and datasets
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ DSpace: An Open Source Dynamic Digital Repository. D-Lib Magazine. January 2003.
- ↑ Final Report on the Initial Development of the DSpace Federation (June 2004)
- ↑ DSpace Committer Group
- ↑ DuraSpace Press Release
- ↑ SWORD: Facilitating Deposit Scenarios. D-Lib Magazine. January/February 2012
- ↑ http://dublincore.org/documents/dcmi-terms/