Mine sisu juurde

Choiseuli saar

Allikas: Vikipeedia
Choiseul
Choiseuli saare satelliidipilt
Choiseuli saare satelliidipilt
Ümbritseb Vaikne ookean
Saarestik Saalomoni saared
Koordinaadid 7° 0′ S, 156° 58′ E
Pindala 3207 km²
Pikkus 161 km
Laius 30 km
Kõrgeim koht
Mount Maetambe (1067 m)
Elanikke
20 000 (1999)
6,2 in/km²

Choiseul on saar Melaneesias Saalomoni saarestikus.

Saare pindala on 3207 km². Saar on 161 km pikk ja 30 km lai.[1]

Choiseuli saar kuulub Saalomoni Saartele ja moodustab põhiosa Choiseuli provintsist.

Choiseuli saarest loodesse jääb Paapua Uus-Guineale kuuluv Bougainville'i saar. Kagusse jääb Santa Isabeli saar, mis kuulub Saalomoni Saarte Isabeli provintsi. Ülejäänud naabersaared kuuluvad Saalomoni Saarte Lääneprovintsi: läänes Shortlandi saared, edelas Mono ning lõunas Vella Lavella, Kolombangara ja New Georgia.[2]

Saar on mägine. Selle kõrgeim tipp Maetambe ulatub 1060 m kõrgusele ja see on vana vulkaanikoonus. Osa rannikust on liivane, aga osa soine.[1]

Kultuuriliselt on Choiseuli saarte põlisrahvas lähedane Bougainville'i saare elanikega. Saarel kasutatakse endiselt rahana teokarpe, mida nimetatakse kesaks.[1]

Choiseuli kirdetipus asub provintsi keskus Taro. Provintsi teine suurem asula on Araiki, mis asub Choiseuli kagutipu lähedal oleval Vaghena saarel.[2]

Saare rannikul soolases vees elab krokodille.[1]

Transport ei ole saarel arenenud. Mis tahes reisideks nii saart mööda kui ka saarele ja sealt ära tuleb varuda palju aega.[1]

Arheoloogilisi väljakaevamisi ei ole saarel toimunud, aga keeleteaduse andmetel on Choiseul asustatud olnud umbes 3500 aastat.

1568 avastas Choiseuli eurooplaste jaoks Hispaania meresõitja Álvaro de Mendaña de Neyra, kes nimetas selle San Marcoseks, aga ei maabunud saarel. 1768 jõudis saarele Prantsusmaa meresõitja Louis Antoine de Bougainville, kes nimetas selle Prantsusmaa tollase välisministri Étienne François de Choiseuli järgi.

1870. aastatel ründas saare keskosa pealik läänepoolseid hõime ja seejärel Vaghena saart, mis rünnaku tulemusena muutus inimtühjaks. 1916 puhkes taas hõimudevaheline sõda, mis lõppes alles 1921 rahulepingu sõlmimisega.

Kuni 19. sajandi lõpuni ei tekitanud saar eurooplastes erilist huvi. Nende suhted kohalike saarlastega olid väga vaenulikud. 1886 kehtestati saarel Saksamaa protektoraat, 1899 Suurbritannia protektoraat. Teise maailmasõja ajal viibisid saarel nii Jaapani kui USA väed, aga sõjategevusese piirkondadest jäi ta kaugele.

Alates 1978 kuulub Choiseuli saar Saalomoni Saarte koosseisu.