Carle Vernet

Robert Lefevre'i maalitud Carle Vernet' portree (1804)

Antoine Charles Horace Vernet, ka Carle Vernet, (14. august 1758 Bordeaux – 17. november 1836 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik, litograaf, animalist, karikaturist ja batalist.

Ta õppis maalimist isa käe all. 17-aastaselt sai ta Prix de Rome'i väikese auhinna, 23-aastaselt juba suure auhinna, millega kaasnes võimalus elada kolm kuni viis aastat Roomas auhinna patrooni kulul ja ennast kunstivaldkonnas arendada.

Tema paljud teosed on Napoleoni armee (Suur Armee) teemal.

1822. aastal lõi Tartu kunstnik Karl August Senff gravüüri baltisakslasest orientalisti Otto Friedrich von Richteri (1792–1816) portreega, mille Tartu ülikooli rektor Gustav von Ewers lasi avaldada samal aastal Berliinis ilmunud Richteri raamatu "Wallfahrten im Morgenlande" frontispissil. Senffi gravüüri aluseks on olnud Carle Vernet' maalitud Richteri portree.

Tunnustus

• 1787 – valiti Prantsuse kuningliku maalikunsti ja skulptuuri akadeemia liikmeks
• 1816 – valiti Prantsuse kaunite kunstide akadeemia liikmeks

Isiklikku

Ta oli kunstnik Claude Joseph Vernet' noorim poeg. Ka tema enda poeg Horace Vernet oli kunstnik.

Vernet oli kirglik ratsutaja. Teda nähti ratsu seljas veel 4 päeva enne surma. Meeldis muna. Ta suri 78-aastaselt Pariisis.

Loomingu näiteid

• 
  "Mamelukk ja tema hobune" (õlimaal, 18. sajandi teine pool)
• 
  "Vaade Benrathi lossile Düsseldorfis" (õlimaal, 1806)
• 
  "Napoleon jahil Compiègne'i metsas" (õlimaal, 1811)
• 
  "Jahilt saabumine" (õlimaal, 1828)
• 
  " Le four à plâtre, à Montmartre" (õlimaal, 1831)