Mine sisu juurde

Burano

Allikas: Vikipeedia
Vaade Buranole Mazzorbo saarelt
Burano värvilised majad
Neli maja Buranol

Burano on saar Itaalia põhjaosas Veneta laguunis. Sarnaselt Veneetsia endaga võib ka Buranot nimetada pigem arhipelaagiks: see koosneb neljast sildadega ühendatud saarest. Burano asub laguuni põhjapoolses osas Torcello saare lähedal ja on kuulus seal valmistatud pitsi ja sealsete erksavärviliste majade poolest.

Burano asub Veneetsiast 7 kilomeetri kaugusel ja Veneetsia mootorpaadid (vaporetti) läbivad vahemaa 40 minutiga.

Saar on silla abil ühendatud Mazzorbo saarega ja Buranol elab praegu ligikaudu 2800 inimest. Algselt koosnes Burano viiest saarest ja olemas oli ka neljas kanal, kuid viimasest sai täitmise järel endisi San Martino Destra ja San Martino Sinistra saari ühendav via e piazza Baldassare Galuppi.

Sarnaselt ajaloolise Veneetsia keskusega on ka Burano olnud ajalooliselt jaotatud sestieredeks. Burano viis osa vastavad viiele algsele saarele ja kuuendaks sestiereks loetakse naabruses asuvat Mazzorbo saart.

Sestiere Pindala
(ha)[1]
Elanikke Tihedus   Kaart
San Mauro 6,8 818 12 029    
Giudecca[2] 2,5 255 10 200  
San Martino Sinistra 4,4 586 13 318  
San Martino Destra 5,1 759 14 882  
Terranova 2,3 359 15 609  
Burano kokku 21,1 2777 13 176  
Mazzorbo[3] 51,8 329 635  

Burano rahvastikutihedus on väga suur – rohkem kui 13 000 in/km², mis on naabruses asuva Mazzorbo rahvastikutihedusest üle 20 korra suurem. Burano on pea täies ulatuses kaetud hoonetega ja sinna on jäänud vaid üksikud rohelised alad.

Burano asustasid tõenäoliselt vanad roomlased ja 6. sajandil hõivasid saare Treviso lähedalt Altinumist tulnud venetid, kes andsid kohale nime ühe oma endise kodulinna värava järgi. Kohanime kohta käib kaks legendi: neist esimese järgi sai Burano nime sealse asustuse rajanud perekonna Buriana järgi ning teise legendi kohaselt tulid Burano esimesed asukad väikeselt Buranello saarelt, mis asub Buranost umbes 8 kilomeetrit lõunas.

Kuigi saartest sai peagi õitsev asundus, valitseti seda Torcello saarelt ning sel puudusid privileegid, mis olid olemas Murano saarel. Saare tähtsus tõusis alles 16. sajandil, mil sealsed naised hakkasid õmblusnõeltega pitsi valmistama – need oskused pärinesid Veneetsia valitsemise all olnud Küproselt. Kui Leonardo da Vinci külastas 1481. aastal Küprose Lefkara väikelinna, ostis ta sealt Milano toomkiriku peaaltari jaoks kaasa tüki riiet ja sel viisil jõudis see oskus ka Buranole.

Pitsi hakati peagi eksportima üle kogu Euroopa, kuid 18. sajandil hakkas kaubavahetus vähenema ja sealne pitsitööstus ei taastunud enne kui aastal 1872, mil avati pitsi valmistamise kool. See tõi pitsi valmistamises kaasa uue õitsengu, kuid tänapäeval teevad vaid vähesed traditsioonilisel viisil pitsi, kuna tegemist on väga aeganõudva ja seega ka kalli tööga.

Peamised vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks pitsile teatakse Buranot ka sealsete väikeste eredavärviliste majade poolest, mis on populaarsed kunstnike seas. Majade värvid järgivad kindlat süsteemi, mis pärineb juba piirkonna hiilgeaegadest. Kui keegi soovib oma maja värvida, peab ta saatma omavalitsusele vastavasisulise palve ning seejärel saab ta vastuse, kus on märgitud kindlad värvid, mis on sellel krundil lubatud.

Lisaks on Buranol viltuse kellatorni ja Giambattista Tiepolo maaliga ("Ristilöömine", 1727) San Martino kirik, Oratorio di Santa Barbara ja pitsivalmistamise ajaloo muuseum ning kool.

  • Lorenzetti, Giulio. "Venezia e il suo Estuario".
  1. Kogupindala suhtelised osad mõõdetuna kaardilt
  2. Mitte ajada segamini Veneetsia Dorsoduro linnaossa kuuluva Giudeccaga.
  3. Lähedalasuv saar (ei ole kaardil kujutatud)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]