Black metal

Black metal on heavy metal'i alažanr. Stiili iseloomustavad väga ekstreemne kitarrikasutus, tempokad rütmid, ebaharilik laulustruktuur ning vokaalis tihti kasutatav death metal'ile iseloomulik kurguhääl või möirgamine. Black metal on peamiselt nišimuusikatööstuse rida, kuid mõned üksikud ansamblid on aeg-ajalt saanud ka natuke laiemat tähelepanu.

Ajalugu

Esimene laine

Black metal'i esimese laine puhul viidatakse 1980. aastatel tekkinud üksikutele bändidele, kes mõjutasid alles välja kujunevat stiili. Tihtipeale peitusid sarnaste ansamblite juured thrash metal'is.

Terminiga black metal tuli esimest korda lagedale Venom oma 1982. aasta albumil, mille nimi oligi "Black metal". Kuigi muusikalisest küljest kõlasid nad paljuski nagu tavaline thrash metal, olid märgatavad ka mõned tänapäevasele black metal'ile omased jooned. Näiteks oli Venomi loomingus põimitud palju satanistlikku ja okultistlikku temaatikat. Vokaal keskendus vähem meloodiale ja rohkem kriiskavale karjumisele. Venomi liikmed kasutasid pseudonüüme (algkoosseisu kuulusid Cronos, Mantas ja Abaddon).

Teiseks suuremaks algusaja mõjutajaks peetakse Rootsi bändi Bathoryt. See bänd tegeles rohkem Norra mütoloogiaga ja arvatavasti aitas kõvasti kaasa viking metal'i tekkele.

Lisaks loetakse esimese laine mõjutajate hulka Hellhammer, Celtic Frost ja Mercyful Fate. Viimase vokalist King Diamond oli üks esimestest, kes kasutas mustvalget näomaalingut (nn corpse paint'i).

Teine laine

Black metal'i teise laine all peetakse silmas 1990. aastate algul põhiliselt Norras esile kerkinud bände nagu Mayhem, Burzum, Satyricon, Gorgoroth, Immortal, Darkthrone ja Emperor.

1990. aastatel levis muusikastiil kogu Skandinaavias. Norra black metal'i viljelejatest inspireerituna tekkisid Rootsis sellised bändid nagu Marduk ja Dissection ning Soomes Beherit ja Impaled Nazarene.

Teise laine ajal kujunes black metal'il välja praeguseks külge jäänud maine: black metal'it hakati seostama vägivalla, misantroopia, antikristluse, antisemitismi, rassismi ja natsionaalsotsialismiga. Sellisele äärmuslikule ettekujutusele andsid ilmselt hoogu mitu sündmust, millest tuntumad on allpool välja toodud.

Antikristliku sõnumiga ansambleid seostati 1990. aastate alguses Norras kristlike kirikute süütamises. Kokku süüdati üle kümne kiriku ning neis põlengutes hävisid sadu aastaid vanad ja väärtuslikud kultuurimälestised. Kõige tähtsamaks peetakse neist Fantofti püstpalkkirikut, mille politsei arvates süütas Burzumi liige Varg Vikernes. Burzumi albumi "Aske" kaanel on Fantofti kirik pärast põlengut ning arvatavasti Varg Vikernes ise tegi selle foto. Hiljem on black metal'i subkultuuri liikmed väljendatud nende süütamiste kohta vastakaid arvamusi: leidub neid, kes peavad tehtut õigeks, ja leidub ka teisiti arvajaid.

1991. aastal tegi enesetapu Mayhemi eestvedaja, kes kasutas iroonilisel kombel pseudonüümi Dead – ta lasi endale pähe pumppüssilaengu. Ta jättis endast maha kirja, mis algas sõnadega: "Excuse the blood" (eesti keeles: "Palun vabandust selle vere pärast").^[1]

1992. aastal pussitas bändi Emperor liige Bård Faust surnuks homoseksuaalse mehe (Rhys Adameci), kes oli teinud talle lähenemiskatseid.

1993. aastal arreteeriti Burzumi liige Varg Vikernes Øystein Aarsethi (Euronymus bändist Mayhem) mõrva eest. Ametlike allikate väitel oli surnukehas kokku 23 noahaava: kaks peas, viis kaelas ja kuusteist seljas. Mõrva asjaolud on jäänud tänaseni ebaselgeks. Vikernes ise väidab, et tema ei tekitanud enamikku haavadest, vaid et Aarseth kukkus purunenud seinalambi kildude peale.^[2]

2019. aasta märtsi- ja aprillikuu vahemikus põletas 21-aastane Holden Matthews Ameerika Ühendriikides Louisiana osariigis maha kolm mustanahaliste kirikut. See oli samuti mõjutatud black metal’ist ja rassistlikest uskumustest.^[3] Samas suuremad black metal’i esindajad lükkavad neo-natsismi ja rassismi süüdistusi tagasi.^[4]

Žanrid

Alažanrid:

Sulamžanrid:

Vaata ka

Viited

↑ "Dead (musician)". Wikipedia (inglise keeles). Vaadatud 02.08.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ Varg Vikernes (detsember 2004). "A Burzum Story: Part II - Euronymous". Burzum.org. Official Varg Vikernes' Site (inglise keeles). Vaadatud 02.08.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ Alessio, Dominic (2021). "The Musical Is Political and the Extreme Right". Fair Observer.
↑ "GORGOROTH Guitarist INFERNUS: 'I Personally Am Against Racism In Both Thought And Practice.'". blabbermouth.net. 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2009. Vaadatud 18. novembril 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[1] "Dead (musician)". Wikipedia (inglise keeles). Vaadatud 02.08.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[2] Varg Vikernes (detsember 2004). "A Burzum Story: Part II - Euronymous". Burzum.org. Official Varg Vikernes' Site (inglise keeles). Vaadatud 02.08.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[3] Alessio, Dominic (2021). "The Musical Is Political and the Extreme Right". Fair Observer.

[4] "GORGOROTH Guitarist INFERNUS: 'I Personally Am Against Racism In Both Thought And Practice.'". blabbermouth.net. 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2009. Vaadatud 18. novembril 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[1]

[2]

[3]

[4]