Bentoniit
Bentoniit on peamiselt savimineraalidest koosnev heledat värvi pehme ning poorne settekivim.
Bentoniit on tekkinud vulkaanidest pärineva püroklastilise materjali ümberkristalliseerumisel. Tavaliselt toimub see vees, kus algsed magmast kristalliseerunud mineraalid ja vulkaaniline klaas muutuvad mitmesugusteks savimineraalideks, peamiselt smektiidiks.
Bentoniidikihid koosnesid algselt vulkaanilisest tuhast, mis kattis laialdasi alasid. Selline tuhakiht tekkis võimsa vulkaanipurske tagajärjel geoloogilises ajas väga kiirelt ning on seetõttu kasutatav stratigraafilise markerina kihtide korreleerimisel.
Nime on bentoniidile andnud Fort Benton Wyomingi osariigis USA-s.
Bentoniiti leidub Eestis Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu kivimites. Enamasti on kiht õhuke, mõne millimeetri paksune. Paksemad on Kinnekulle bentoniidi kihid. Need paljanduvad näiteks Laagris ja Põõsaspea pangal. Tallinnas on bentoniidikiht üle 30 cm, puuraukudes Hiiumaal üle 50 cm. Skandinaavias võivad paljanduda kuni 2 m paksused kihid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bentoniit |