B-29 Bockscar

B-29 Bockscar oli Teise maailmasõja ajal Ameerika Ühendriikide õhuväe ühe Silverplate B-29 raskepommitaja koodnimi.^[1] Enim on see tuntud kui lennuk, mida ameeriklased kasutasid 9. augustil 1945, et heita tuumapomm, koodnimega Fat Man, Jaapani linnale nimega Nagasaki.^[2]

Ajalugu

Silverplate B-29 44-27297, koodnimega Bockscar, kuulus Teise maailmasõja ajal 393. pommituseskadrilli 509. liitrühma.^[3] Lennuk valmistati aastal 1945 projekti Silverplate raames, mis oli osa Manhattani projektist.^[4] Projekti eesmärgiks oli välja töötada lennuk, mis oleks võimeline kandma ja heitma aatomipommi. Bockscar oli üks viieteistkümnest B-29 pommitajast, mida ameeriklased kasutasid Tiniani saarel Jaapanisse õhurünnakute sooritamiseks.^[4]

Lennuk oli toodetud ettevõttes Martin Aircraft Co.^[1]

Lennuki esmalend leidis aset 19. märtsil 1945, kui toimus õhusõiduki transport Offutti, Armee Õhuväe baasi.^[1] Sealt edasi toimetati õhusõiduk sama aasta aprillis Wendoveri, Armee Õhuväe baasi, kus lennuki meeskonnaks määrati rühm C-13, 509. liitrühmast.^[3] C-13 meeskonna komandör oli Friedrich C. Bock, kelle järgi sai lennuk hüüdnime Bockscar (otsetõlkes 'Bocki auto').^[3] Sama aasta lõpus viidi lennuk Tiniani saarele, kus seda hakati ette valmistama pommituslendudeks Jaapanisse.^[1]

Pommituslennud

Vaatamata sellele, et lennuk oli välja töötatud spetsiaalselt aatomipommi heitmiseks, kasutati seda veel mitmel õhurünnakul Jaapanisse. Neist on dokumentaalselt leidnud kinnitust järgmised:^[1]

24. juulil 1945 oli sihtmärk Niihama Jaapanis. Operatsiooni eesmärk oli pommitada linnas asuvat Sumitomo alumiiniumitehast ning lennukit opereeris rühm C-13.^[1]
26. juulil 1945 oli sihtmärk Toyoma Jaapanis. Operatsiooni eesmärk oli pommitada sealset linnastatud ala ning lennukit opereeris rühm C-15.^[1]
29. juulil 1945 oli sihtmärk Tokyo-Musashino Jaapanis. Operatsiooni eesmärgiks oli pommitada sealset Nakajima lennukimootoritehast ning lennukit opereeris rühm C-13.^[1]
9. augustil 1945 oli sihtmärk Kokura, kuid pilvedest tingitud halva nähtavuse tõttu polnud pommi võimalik heita ning meeskond oli sunnitud sihtmärki muutma. Uueks sihtmärgiks sai Nagasaki.^[4] Lennukit opereeris rühm C-13.^[1]

Bockscar pärast sõda

Pärast Teise maailmasõja lõppu leidis Bockscar kasutust veel ühel ametlikul ülesandel. Sõja lõpus püsis lennuk veel mõnda aega Tiniani saarel, kuid sama aasta novembris (1945), viidi lennuk tagasi Ameerikasse Roswelli Armee Õhuväe baasi.^[1]

Juunis 1946 võttis Bockscar osa operatsioonist Crossroads, mis oli ameeriklaste korraldatud aatomipommide katsetamise operatsioon. Andmed Bockscari ülesannetest operatsiooni vältel puuduvad.^[1]

Pärast operatsiooni transporditi lennuk 1946. aasta augustis Roswelli, Armee Õhuväe baasi ja septembris viidi õhusõiduk Davis-Monthani nimelisse Õhuväe baasi, kus lennuk määrati Ameerika Õhuväe Muuseumi varaks. Bockscari viimane lend leidis aset 22. septembril 1961, kui lennuk toimetati läbi Wendoveri Ameerika Õhuväe Muuseumi, kus seda eksponeeritakse tänini.^[1]

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 W. S. Prince, “Veterans Day 2012 Bockscar Historical Record,” SUNY digital repository, 2012. Saadaval:https://dspace.sunyconnect.suny.edu/handle/1951/80374, [29.02.2023]
↑ A. Wellerstein, “Nagasaki: the last bomb,” The New Yorker, vol. 7, 2015. Saadaval:https://inside.sfuhs.org/dept/history/US_History_reader/Chapter12/What%20About%20the%20Bombing%20of%20Nagasaki_%20-%20The%20New%20Yorker%20_%20The%20New%20Yorker.pdf[29.02.2023^{[alaline kõdulink]}]
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 W. S. Prince, “Veterans Day 2012 Bockscar Crew List & Combat Missions,” SUNY digital repository, 2012. Saadaval:https://dspace.sunyconnect.suny.edu/handle/1951/80373[29.02.2023^{[alaline kõdulink]}]
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 T. Wesemann, “Metal Storytellers: Reflections of War Culture in Silverplate B-29 Nose Art from the 509th Composite Group,” Utah state university library, 2019. Saadaval: https://digitalcommons.usu.edu/cgi/viewcontent.cgi?filename=0&article=2451&context=gradreports&type=additional[17.03.2023^{[alaline kõdulink]}]

[:0-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 W. S. Prince, “Veterans Day 2012 Bockscar Historical Record,” SUNY digital repository, 2012. Saadaval:https://dspace.sunyconnect.suny.edu/handle/1951/80374, [29.02.2023]

[:1-2] A. Wellerstein, “Nagasaki: the last bomb,” The New Yorker, vol. 7, 2015. Saadaval:https://inside.sfuhs.org/dept/history/US_History_reader/Chapter12/What%20About%20the%20Bombing%20of%20Nagasaki_%20-%20The%20New%20Yorker%20_%20The%20New%20Yorker.pdf[29.02.2023^{[alaline kõdulink]}]

[:2-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 W. S. Prince, “Veterans Day 2012 Bockscar Crew List & Combat Missions,” SUNY digital repository, 2012. Saadaval:https://dspace.sunyconnect.suny.edu/handle/1951/80373[29.02.2023^{[alaline kõdulink]}]

[:3-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 T. Wesemann, “Metal Storytellers: Reflections of War Culture in Silverplate B-29 Nose Art from the 509th Composite Group,” Utah state university library, 2019. Saadaval: https://digitalcommons.usu.edu/cgi/viewcontent.cgi?filename=0&article=2451&context=gradreports&type=additional[17.03.2023^{[alaline kõdulink]}]

[1]

[2]

[3]

[4]