Austraalia manner
Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal.
See asub lõunapoolkeral.
Selle pindala on 7,7 miljonit ruutkilomeetrit.
Austraalia on ainus manner, kus pole ei liustikke ega tegutsevaid vulkaane. Suurima ulatuse hõlmas ta pleistotseenis u. 18 tuhat aastat tagasi, kui meretase tugevalt alanes ja paljastus kogu Sahuli šelf (haarab ka Uus-Guinea jt saared; fotol helesinine). Tänapäevastest mandritest on ta kõige madalam – tipuks Kosciuszko mägi, 2228 m. Sahul ulatus mitu korda kõrgemale (praegu Jaya, varasematel andmetel 5030 m).
Austraaliat ümbritsevad Vaikne ja India ookean. Väga pikaajalise eraldatuse tõttu teistest mandritest on seal ülimalt eripärane taimestik ja loomastik, suurel hulgal liike, mida kuskil mujal ei esine.
Kogu Austraalia mandri hõlmab Austraalia Ühendus.