Araabia Liiga

Araabia Liiga (araabia keeles الجامعة العربية‎ al-Jāmi'ah al-'Arabīyah; ametliku nimega Araabia Riikide Liiga) on 1945 asutatud araabia maade ühendus.

Araabia liiga asutasid 22. märtsil 1945 kuus araabia maad: Egiptus, Iraak, Jeemen, Liibanon, Saudi Araabia ja Süüria. Nad soovisid luua araabia maade piirkondliku organisatsiooni, mis keskenduks majanduse arendamisele, tülide lahendamisele ja poliitilise tegevuse kooskõlastamisele. Igal riigil on liiga nõukogus 1 hääl.

Araabia Liiga esimene suur tegu oli Iisraeli sõjaline ründamine pärast seda, kui Iisrael 1948 oma iseseisvuse välja kuulutas. Liiga sai sõjas lüüa ja 1950 sõlmisid liigasse kuuluvad riigid vastastikuse kaitse lepingu.

Araabia Liiga peasekretär on alates 2001. aastast Egiptuse poliitik ja diplomaat ‘Amr Mūsá. Organisatsiooni peakorter asub Egiptuse pealinnas Kairos selle asutamisest peale, välja arvatud 1979–1989, mil see asus Tuneesia pealinnas Tunises.

Araabia Liigat ühendab religioon vähemalt sama palju kui keel. Kõik Araabia Liiga maad on põhiliselt muhameedlikud riigid. Mõnes riigis (Mauritaanias, Saudi Araabias ja Somaalias) on koguni 100% elanikest muhameedlased. Kõige väiksem on moslemite osakaal Liibanonis (59,7%) ja Araabia Ühendemiraatides (76%). Kristlaste osakaal on kõige suurem Liibanonis (40%) ja Kataris (11%). Juutide osakaal oli mitmes Araabia Liiga riigis veel Teise maailmasõja ajal suur, ulatudes näiteks Marokos, Iraagis ja Alžeerias üle 100 tuhande, aga tänapäeval ei ole paljudes Araabia Liiga maades ametlikel andmetel ainsatki juuti, kõige rohkem on neid 2006. aasta andmetel Marokos (3000) ja Tuneesias (1100).

Araabia maad on väga erineva arengutasemega. Nende seas on palju naftarikkaid riike, mis kuuluvad OPECisse ja maailma kõige rikkamate riikide hulka, samas kuuluvad Somaalia ja Sudaan maailma kõige vaesemate riikide hulka. Araabia maade hulgas on neid, mis saavad tohutut sissetulekut turismist (Egiptus, Tuneesia), ja neid, kus välisturism praktiliselt puudub (Mauritaania, Liibüa). Enamuse Araabia Liiga pindalast hõlmab viljatu kõrb, samas jäävad sinna ka Viljakas poolkuu ja Niiluse jõe org. Kirjaoskuse tase on Kuveidis ja Palestiinas üle 94%, seevastu Mauritaanias ja Marokos alla 57%.

1965 loodi Araabia Liiga sisene ühisturg. Tihedamalt ei ole Araabia Liiga maad omavahel lõimunud, sest rikkamad maad kardavad, et peavad siis oma jõukust vaesemate maadega jagama hakkama. Sügavamat lõimumist takistavad ka välisriigid, kes kardavad araabia natsionalismi ja panislamismi levikut mujal maailmas.

Liikmed

Erinevalt paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest, mille liikmeks on Palestiina omavalitsus, on Araabia Liiga täisliikmeks Palestiina riik.

22. veebruaril 2011 ehk pärast seda, kui Liibüa valitsus kasutas sõjaväge valitsuse vastu protestijate vastu, peatati Liibüa liikmesus Araabia Liigas. Selle peale teatas Liibüa liider Muammar al-Gaddafi: "Araabia Liiga on laiali läinud. Sellist asja nagu Araabia Liiga ei ole enam olemas." Augustis Liibüa liikmesus taastati ning riiki esindab Liibüa üleminekunõukogu.

Vaatlejaliikmed

Välislingid

Arab League