Apsiid

See artikkel räägib arhitektuuri mõistest; astronoomia mõiste kohta vaata artiklit Apsiid (astronoomia)

---

Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht basilikaalse kiriku põhiplaanil

Apsiid (kreeka keeles hapsis 'võlv, ümarus' ning ladina keeles apsis 'võlv, kaar') on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. Kirikuarhitektuuris on apsiidid tavapäraselt pikihoone kesklöövi idapoolses osas, kuid neid ehitati olenevalt arhitektuuristiilist ka külglöövide ning põikhoonete juurde.

Ajaloost

Apsiide kasutati megaliitehitiste puhul juba neoliitikumis. Üks näide on Ggantija templid Maltal, mis on ehitatud ristikheinakujuliselt nii, et äärtes on poolringikujulised apsiidid, mida ühendab ühine läbipääs.

Antiikajal lisati apsiide peamiselt templitele ja Rooma basiilikatele. Nendes paiknesid tavaliselt jumala- või muud raidkujud.

Keskajal võeti antiikaja sakraalehitiste ja basiilikate arhitektuurist tugevalt inspiratsiooni, mistõttu näeb apsiidide kasutamist sealses kirikuarhitektuuris. Need on kirikutes võlvitud ning poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata kirikuosad. Romaani kirikutele on iseloomulikud poolringikujulised apsiidid, samas kui gootikas olid need tavaliselt polügolnaalsed. Hulknurkset, kooriga ruumiterviku moodustavat gooti apsiidi nimetatakse ka koorilõpmikuks (näiteks Tallinna toomkirikus).

Keskajast saati paikneb apsiidis, mis on kiriku idaosas, tihtipeale kõrgvaimuliku istekoht koos altariga ning selle läheduses asub presbüteerium, mis on koguduse ruumist vaheseinaga eraldatud.