Mine sisu juurde

Anaalseks

Allikas: Vikipeedia
Anaalseksi illustratsioon

Anaal- ehk pärakuseks on harilikult seksiliik, kus erekteerunud peenis sisestatakse seksuaalse naudingu saamiseks pärakusse.[1][2][3] Anaalseks ei tähenda aga pelgalt peenise sisestamist pärakusse, vaid selle alla liigitub ka näppude (nn näpukas, ingl fingering) ja seksmänguasjade (näiteks rihmadega ehk strap-on dildo) viimine pärakusse ning päraku oraal- ehk suuseks.[4][5] Kuigi anaalseksi all peetakse kõige sagedamini silmas peenise penetratsiooni pärakusse[3][4][6], nimetatakse seda mõnikord hoopis anaalvahekorraks. Teisi mainitud anaalseid seksuaaltegevusi eristatakse seevastu sõnaga anaalseks[6][7].

Ehkki anaalseksi seostatakse tavaliselt homoseksuaalsete meestega, näitavad uuringud, et kõik geid ei harrasta anaalseksi. Samuti ei ole anaalseks haruldane heteroseksuaalide hulgas[2][8][9] ja see võib olla tavapärane ka lesbide seksuaalkäitumises[10].

Anaalseks võib tekitada seksuaalset naudingut pärakunärvilõpmete stimuleerimise tõttu. Lisaks on võimalik saada orgasmi, kuna pärakusse sisenedes stimuleeritakse kaudselt meestel eesnäärme ja naistel kliitori või tupe (ka G-punkti) piirkonda ning teisi sensoorsete närvidega (eriti lahklihanärvide) piirkondi.[2][4][11] Teisalt ei pruugi anaalseks olla nauditav kõigile, vaid võidatakse kogeda (äärmist) valu peamiselt psühholoogiliste tegurite tõttu.[12][13]

Nii nagu teistes seksiliikides, on ka anaalseksis oht nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse. Küll aga peetakse anaalseksi päraku ja pärasoole haavatavuse tõttu palju kõrgema riskiga seksuaalkäitumiseks. Et päraku ja pärasoole nahk ning limaskest on õrnad ega libestu võrreldes tupega ise, võivad kergesti tekkida pisivigastused, mis muudavad haigustesse nakatumise lihtsamaks. Sestap tuleks anaalseksi korral kasutada alati libestit.[3][2][14] Kuna kondoomita anaalseksi peetakse suguhaiguste lihtsa levimise tõttu kõige ohtlikumaks seksuaalseks tegevuseks[14][15][16], soovitavad terviseorganisatsioonid kindlasti järgida turvaseksi põhimõtteid[17].

Ühelt poolt suhtutakse anaalseksi sageli hukkamõistvalt, eriti kultuurides, kus anaalseks on vastuolus usuliste tõekspidamistega. Anaalseksi võidakse seega ühiskondlikult pidada ebaloomulikuks ja isegi tabuks, kuivõrd sellega tegeledes kaldutakse kõrvale inimesele loomuomasest soojätkamise instinkist. Nõnda on anaalseks mõnes riigis suisa kuritegu, mille korral karistatakse inimesi ihu- või surmanuhtlusega. Teiselt poolt on aga võimalik mõista anaalseksi seksuaalse tegevuse loomulikku viisina, mis saab pakkuda samasugust rahuldust kui teised seksuaalsed väljendused. Anaalseks võib niisiis tavapärast seksuaalelu rikastada ja sellest võib saada isegi peamine seksuaaltegevus.[5][7]

Anatoomia ja stimulatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Närvilõpmete rohkus pärakupiirkonnas ja pärasooles võib muuta anaalseksi nauditavaks nii meestele kui ka naistele.[4][2][5] Sisemise ja välimise sulgurlihaste lihased kontrollivad päraku avanemist ja sulgemist; need lihased, mis on tundlikud membraanid, mis koosnevad paljudest närvilõpmetest, hõlbustavad mõnu või valu anaalseksi ajal.[2][5] "Inimese seksuaalsus: entsüklopeedia" väidab, et "anaalkanali sisemine kolmandik on vähem tundlikum kui kaks kolmandikku välispoolset, kuid see on rõhu suhtes tundlikum" ja "pärasool on kumer toru umbes kaheksa või üheksa tolli pikkune ja tal on võime, nagu pärakul, laieneda.[5]

Uuringute järgi harrastatakse anaalseksi küll palju vähem kui teisi seksuaalseid tegevusi,[1] kuid kuna anaalseks on üldiselt tabu ja seostub domineerimise ning kuuletumisega, on see muutunud peaaegu igale seksuaalsele sättumusele ligitõmbavaks[5][18][19]. Küll aga ei tähenda anaalseks üksnes peenise sisestamist pärakusse. Pärakusse on võimalik sisestada ka seksmänguasju, nagu näiteks (rihmadega ehk strap-on) dildot, anaaltappi või -kuule, ja näppe ning rusikat. Samuti võib näppude või suuga pärakut stimuleerida.[5][20] Kõige vähem esineb siiski penetratsiooni rusikaga,[21] kuna on näiteks haruldane, et penetreeritav suudab selle jaoks piisavalt lõõgastuda[5].

Meessoost penetreeritavas võib anaalselt penetretritud olla meeldiv tunne tänu sisestatud peenisele, mis hõõrub või riivab eesnäärme vastu anaalseina kaudu.[4][11] See võib põhjustada meeldivaid tundeid ja võib teatud juhtudel põhjustada orgasmi.[4][11] Eesnäärme stimuleerimine võib tekitada sügavama orgasmi, mida mõnikord kirjeldavad mehed laialdasemalt ja intensiivsemalt, pikemaajaliselt ja võimaldavat suuremaid ekstaasi tundeid kui orgasm, mida tekitab ainult peenise stimuleerimine.[4][11] Eesnäärme asukoht on pärasoole kõrval ja see on suurem, arenenum isane homoloog (variatsioon) naissoost Skene näärmete suhtes.[22] Samuti on tüüpiline, et mees ei jõua orgasmini penetreeritava partnerina üksnes anaalseksiga.[23][24]

Üldine statistika näitab, et orgasmi saavutamiseks vajavad 70–80% naistest otsest kliitori stimuleerimist, et jõuda orgasmini.[11][25][26] Vaginaalsed seinad sisaldavad oluliselt vähem närvilõpmeid kui kliitor (millel on palju just orgasmi jaoks ette nähtud närvilõpmeid), mistõttu intensiivne seksuaalne nauding, sealhulgas orgasm, läbi vaginaalse stimulatsiooni on vähem tõenäoline kui otsese kliitori stimulatsioonil enamikul naistel.[27][28][29] Kliitor koosneb enamast kui väliselt nähtavast peast.[2][30] Vagiina mõlemal küljel külgnevad kliitori sisemised jalad, mis on väga tundlikud ja täituvad seksuaalsel erutusel verega.[31][32][33] Kliitori kaudset stimuleerimist anaalse penetratsiooni tõttu võivad põhjustada ühised sensoorsed närvid.[4] Kuigi pärakul on palju närvilõpmeid, ei ole nende eesmärk spetsiaalselt orgasmi esilekutsumine, mistõttu naine, kes saavutab orgasmi ainult anaalsest stimulatsioonist, on haruldane.[34][35]

Gräfenbergi punkt ehk G-punkt on vaidlusalune osa naise anatoomias, eriti arstide ja teadlaste seas,[27][36][28] kuid seda kirjeldatakse tavaliselt asuvat naise vaagnaluu taga kusitit ümbritsevana ja ligipääsetavana läbi vagiina eesmise seina; see ja teised tupe piirkonnad koosnevad kudedest ja närvidest, mis on seotud kliitoriga.[31][27][28] Kliitori, G-punkti või mõlema otsene stimuleerimine anaalseksi ajal võib aidata mõnel naisel seda tegevust nautida ja orgasmini jõuda.[2][37]

Anaalset stimuleerimist võib lisaks mõjutada tegevuse kujutamine erootikas või pornograafias. Pornograafias kujutatakse anaalseksi tavaliselt valutu toiminguna, mis ei nõua libestit, see võib kaasa tuua esmakatsetustel ebamugavust või valu, mitte mõnu.[6][38][39][40] Seevastu iga inimese sfinkterlihased reageerivad penetratsioonile erinevalt, anaalfinkterid on kuded, mllel on kalduvus rebenemisele, ning pärak ja pärasool ei tekita lubrikatsiooni seksuaalseks penetratsiooniks nagu vagiina seda teeb. Teadlased ütlevad, et rohke libesti, lõõgastumise ja seksuaalpartnerite vahelise suhtluse piisav rakendamine on oluline vältimaks valu või kahjustuste tekkimiseks pärakus või pärasooles.[2][13][41] Lisaks võivad osalejad soovida, et pärakupiirkond oleks puhas ja soolestik tühi, nii esteetika kui praktilisuse seisukohalt.[21]

Mees naisele

[muuda | muuda lähteteksti]

Käitumine ja vaated

[muuda | muuda lähteteksti]
Paul Avrili litograafia (1892), mis kujutab meest naisele sooritamas anaalseksi

Anaalsfinkterlihased on tavaliselt tihedamad kui vaagnapõhja lihased, mis võivad suurendada seksuaalset naudingut penetreerijast mehele tänu suurenenud survest peenisele mees-naine vahekorra ajal.[3][37][18] Mehed võivad nautida penetreerija rolli anaalseksi ajal, kuna seda seostatakse domineerimisega, kuna see on muudetud rohkem ahvatlemaks naispartneri või ühiskonna poolt rõhutades, et see on keelatud või et see pakub täiendavat varianti penetratsiooniks.[5][18]

Kuigi osa naisi leiavad, et neil on anaalne vahekord valus ja ebamugav või osalevad ainult meessoost seksuaalpartneri meeleheaks, leiavad teised naised selles tegevuses naudingut ja eelistavad seda vaginaalsele vahekorrale.[6][37][42][43]

Anaalseksi kasutatakse mõnikord menstruatsiooni ajal vaginaalse vahekorra asendajana.[5] Raseduse tõenäosus anaalseksiga on oluliselt vähenenud, kuna anaalseksist ei saa ainuüksi rasestuda, kui sperma ei ole kuidagi sattunud tupe avasse. Sellepärast kasutavad mõned paarid kontratseptsiooni vormis anaalvahekorda, sageli kondoomi puudumisel.[5][38][44]

Mees-naine anaalseksi peetakse tavaliselt naiste süütuse säilitamise viisi, sest sellest ei ole võimalik rasestuda ja ei rebesta neitsinahka ; isikut, eriti teismelist tüdrukut või naist, kes tegeleb anaalseksi või muu seksuaalsete tegevustega, kuid ei ole olnud vaginaalses vahekorras, peetakse heteroseksuaalsete ja teadlaste seas sageli süütuks. Seda nimetatakse mõnikord tehniliseks süütuseks. [45][46][47][48]

Kuna enamik anaalvahekorra uuringuid käsitleb meeste omavahelist seksuaalvahekorda, on vähe andmeid anaalseksi olulisusest heteroseksuaalsete paaride seas.[6][49] Kimberly R. McBride'i 2010. aasta kliinilises ülevaates heteroseksuaalsete anaalvahekorra ja muude anaalsete seksuaalsete aktiivsuste vormide kohta on tähendatud, et normide muutmine võib mõjutada heteroseksuaalset anaalseksi esinemist. McBride ja tema kolleegid uurisid mitte-vahekordset anaalseksi käitumise esinemissagedust meeste hulgas (n = 1,299) ja naistel (n = 1,919) võrreldes anaalvahekorra kogemustega ja leidsid, et 51% meestest ja 43% naistest olid osalenud vähemalt ühes oraal-anaalseksi, käsitsi-anaalseksi või anaallelu kasutamises.[6] Aruandes märgitakse, et enamik mehi (n = 631) ja naisi (n = 856), kes teatasid heteroseksuaalsest anaalvahekorrast viimase 12 kuu jooksul, olid eksklusiivses monogaamsetes suhetes: vastavalt 69% ja 73%.[6] Analüüs lisas, et kuna "suhteliselt vähe tähelepanu pööratakse anaalsele vahekorrale ja teistele anaalsetele seksuaalsele käitumistele heteroseksuaalsete partnerite vahel", tähendab see, et "päris haruldane" on uurimine, mis eristab päraku seksuaalse organina või aadresseerib anaalseksi seksuaalseks funktsiooniks või düsfunktsiooniks. Selle tulemusena me ei tea, millises ulatuses erineb anaalseks kvalitatiivselt tavalisest suguühtest. " [6]

Vastavalt 2010. aasta uuringule, mis pärineb riiklikust seksuaaltervise ja -käitumise uuringust (NSSHB), mille autoriks oli Debby Herbenick jt, kuigi anaalvahekorrast on teatanud vähem naisi kui teistest partneriga seksuaal tegevustest, on partnerluses naised vanuserühmades 18– 49 märkimisväärswlt suuremal hulgal viimase 90 päeva jooksul osalenud anaalseksis. Naised osalesid anaalvahekorras harvemini kui mehed. Vaginaalset vahekorda kasutati meeste seas rohkem kui penetreeritavat anaalvahekorda, kuid 13–15% 25–49-aastastest meestest praktiseeris penetreeritavat anaalseksi.[50][51]

Anaalseks, mis on heteroseksuaalsete inimeste seas tänapäeval levinum kui varem, on seotud anaalpornograafia tarbimise suurenemisega meeste hulgas, eriti nende seas, kes seda regulaarselt vaatavad.[39][40][52] Seidman et al. väitis, et „odav, kättesaadav ja eriti interaktiivne meedia on võimaldanud paljudel inimestel pornograafiat toota ja tarbida” ning et see kaasaegne viis pornograafia tootmiseks lisaks tuharate ja päraku, mis on muutunud erootilisemaks, on tekitanud märkimisväärset huvi või kinnisidee anaalseksist meeste hulgas.[52]

Mees mehega

[muuda | muuda lähteteksti]

Käitumine ja vaated

[muuda | muuda lähteteksti]
Paul Avrili 19. sajandi Hadrianuse ja Antiniuse erootiline interpretatsioon (detailne)

Ajalooliselt on anaalseks olnud sageli seotud homoseksuaalsusega. Kuid paljud mehed ja mehed, kes seksivad meestega üldiselt (need, kes indentifitseerivad kui homod, biseksuaalsed, heteroseksuaalsed või ei ole indentifitseerinud oma seksuaalset identiteeti ), ei tegele anaalseksiga.[8][9][53][54] Meeste hulgas, kes harrastavad anaalseksi teiste meestega, võib penetreerijat nimetada top ja penetreeritavat võib nimetada bottom. Neile, kes naudivad mõlemat rolli, võib viidata kui versatile.[55][56]

Geimehed, kes harrastavad anaalseksi, võivad seda vaadelda kui vahekorda ja loomulikku intiimsuse väljendust, mis suudab pakkuda naudingut.[19][53][57] Võimalik on, et sel on samasuguse emotsionaalse tähtsus, kui heteroseksil.[57][58] Mõned mehed, kes seksivad meestega, usuvad siiski, et anaalseksi vastuvõtmise partneriks olemine seab kahtluse alla nende mehelikkuse.[59][60]

Aruanded anaalseksi leviku kohta meeste vahel, kes seksivad meestega, on erinevad. Advocate'i 1994. aasta uuring näitas, et 46% geimeestest eelistasid oma partnerit penetreerida, 43% eelistasid olla penetreeritav partner.[55] Teised allikad viitavad sellele, et umbes kolm neljandikku gay-meestest on osalenud anaalseksis, kusjuures võrdne protsent osaleb topides ja bottomites.[55] 2012. aasta NSSHB seksi uuring USA-s näitab, et gei meeste osalus anaalseksis oli eluaja suurim: 83,3% teatab, et on osalenud anaalseksis penetreerija asendis ja 90% penetreeritavas asendis, isegi kui ainult kolmandiku või veerandiku vahel teatasid väga hiljutisest tegevusest, mis on määratletud kui 30 päeva või vähem.[61]

Naiselt mehele

[muuda | muuda lähteteksti]
Naine kandmas Strap-Oni penetreerimas oma meessoost partnerit

Naised võivad seksuaalselt stimuleerida mehe pärakut tehes väliselt või sisemiselt sõrmega; nad võivad stimuleerida ka lahkliha (mis meestel on munandite ja päraku vahelisel alal), eesnäärme massaaži või anilingusega.[5][21][62] Kasutada võib ka seksilelusid, näiteks dildot.[5][21] Tegevust kus naised penetreerivad mehe pärakut Strap-On dildoga seksuaalse aktiivsuse käigus, nimetatakse pegging.[20][63] Üldiselt heteroseksuaalsed mehedei soovi olla penetreeritavad partnerid anaalseksi ajal, kuna nad usuvad, et see on naiselik käitumine, mis võib nad muuta haavatavaks, või see läheb vastuollu nende seksuaalse sättumusega (näiteks võib see viidata sellele, et nad on geid).[21][60] BMJ 1999 väljendas:

„On vähe avaldatud andmeid selle kohta, kui paljud heteroseksuaalsed mehed soovivad, et nende pärakut seksuaalselt stimuleeritaks heteroseksuaalsetes suhetes. AVäidetavalt on see märkimisväärne arv. Millised andmeid me praegu omame, peaaegu kõik puudutavad penetreeritavaid seksuaalaktsioone ja aanuse rõnga sõrmede või keele pealiskaudne kokkupuude on veelgi vähem dokumenteeritud, kuid võib eeldada, et see on levinud seksuaalne aktiivsus kõigi seksuaalsete suundumuste puhul.[64]

Reece et al. teatas 2010. aastal, et anaalne suguühe on meeste hulgas harva esinev nähtus, öeldes, et „hinnanguliselt 7% 14–94-aastastest meestest on olnud anaalse vahekorra ajal vastuvõtlik partner”.[65]

Naine naisele

[muuda | muuda lähteteksti]
Naine, kes sooritab anilingust (anaal-oraalseksi) teisele naisele

Lesbi seksuaalsete tavade puhul hõlmab anaalseks näpukat, dildo või teiste seksilelude kasutamist või anilingust.[10][66]

Naistega seksuaalsetes suhetes olevaid naisi on vähem uuritud, võrreldes teiste seksuaalse sättumusega paaridega. 1987. aastal viidi Colorados läbi mitteteaduslik uuring (Munson) kus küsitleti üle saja lesbi sotsiaalse organisatsiooni liiget. Kui küsiti, milliseid meetodeid nad kasutasid oma viimase kümne seksuaalse kohtumise ajal, vastasid 30-aastased lesbid kaks korda tõenäolisemalt kui teised vanuserühmad, et nad osalesid anaalses stimulatsioonis (sõrme või dildoga).[2] 2014. aastal tehtud uuring, milles käsitleti partnerlusega lesbinaisi Kanadas ja USAs, leidis, et 7% osales vähemalt kord nädalas anaalses stimulatsioonis või penetratsioonis; umbes 10% tegi seda iga kuu ja 70% üldse mitte.[67] Anilingust harrastatakse naiste vahel harvemini.[68][69]

  1. 1,0 1,1 Wayne Weiten; Margaret A. Lloyd; Dana S. Dunn; Elizabeth Yost Hammer (2016). Psychology Applied to Modern Life: Adjustment in the 21st century. Cengage Learning. Lk 349. ISBN 1305968476. Vaadatud 11.03.2017. Anal intercourse involves insertion of the penis into a partner's anus and rectum.
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 See pages 270–271 for anal sex information, and page 118 for information about the clitoris. Janell L. Carroll (2009). Sexuality Now: Embracing Diversity. Cengage Learning. Lk 629 pages. ISBN 978-0-495-60274-3. Vaadatud 19.12.2010.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Anal Sex Safety and Health Concerns". WebMD. Vaadatud 19.08.2013. Often referred to simply as anal sex, anal intercourse is sexual activity that involves inserting the penis into the anus.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Barry R. Komisaruk; Beverly Whipple; Sara Nasserzadeh; Carlos Beyer-Flores (2009). The Orgasm Answer Guide. JHU Press. Lk 108–109. ISBN 978-0-8018-9396-4. Vaadatud 6.11.2011.
  5. 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 Vern LeRoy Bullough; Bonnie Bullough (1994). Human Sexuality: An Encyclopedia. Taylor & Francis. Lk 27–28. ISBN 0824079728. Vaadatud 5.07.2013.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 Kimberly R. McBrideab; J. Dennis Fortenberry (märts 2010). "Heterosexual anal sexuality and anal sex behaviors: a review". Journal of Sex Research. 47 (2–3): 123–136. DOI:10.1080/00224490903402538. ISSN 0022-4499. PMID 20358456.
  7. 7,0 7,1 "Anal Sex, defined". Discovery.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.06.2002. Vaadatud 23.07.2013.
  8. 8,0 8,1 "Not all gay men have anal sex". Go Ask Alice!. 13. juuni 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.07.2015. Vaadatud 26.04.2010.
  9. 9,0 9,1 Kaye Wellings; Kirstin Mitchell; Martine Collumbien (2012). Sexual Health: A Public Health Perspective. McGraw-Hill International. Lk 91. ISBN 0335244815. Vaadatud 29.08.2013.
  10. 10,0 10,1 Felice Newman (2004). The Whole Lesbian Sex Book: A Passionate Guide For All Of Us. Cleis Press. Lk 205–224. ISBN 978-1-57344-199-5. Vaadatud 6.11.2011.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 Rosenthal, Martha (2012). Human Sexuality: From Cells to Society. Cengage Learning. Lk 133–135. ISBN 978-0-618-75571-4. Vaadatud 17.09.2012.
  12. "Pain from anal sex, and how to prevent it". Go Ask Alice!. 26. juuni 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.08.2015. Vaadatud 7.04.2011.
  13. 13,0 13,1 Joel J. Heidelbaugh (2007). Clinical men's health: evidence in practice. Elsevier Health Sciences. Lk 273. ISBN 978-1-4160-3000-3. Vaadatud 14.10.2011.
  14. 14,0 14,1 Robert I Krasner (2010). The Microbial Challenge: Science, Disease and Public Health. Jones & Bartlett Publishers. Lk 416–417. ISBN 0763797359. Vaadatud 28.08.2013.
  15. Dianne Hales (2008). An Invitation to Health Brief 2010-2011. Cengage Learning. Lk 269–271. ISBN 0495391921. Vaadatud 29.08.2013.
  16. Werner W. K. Hoeger; Sharon A. Hoeger (2010). Lifetime Fitness and Wellness: A Personalized Program. Cengage Learning. Lk 455. ISBN 1133008585. Vaadatud 28.08.2013.
  17. World Health Organization, Department of Reproductive Health and Research Global strategy for the prevention and control of sexually transmitted infections: 2006–2015. Breaking the chain of transmission, 2007, ISBN 978-92-4-156347-5
  18. 18,0 18,1 18,2 Joann S. DeLora; Carol A. B. Warren; Carol Rinkleib Ellison (2008) [1981]. Understanding Sexual Interaction. Houghton Mifflin (Original from the University of Virginia). Lk 123. ISBN 978-0-395-29724-7. Vaadatud 6.11.2011. Many men find anal intercourse more exciting than penile-vaginal intercourse because the anal opening is usually smaller and tighter than the vagina. Probably the forbidden aspect of anal intercourse also makes it more exciting for some people.
  19. 19,0 19,1 Hunko, Celia (6. veebruar 2009). "Anal sex: Let's get to the bottom of this". The Daily of the University of Washington. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.04.2010. Vaadatud 11.03.2017.
  20. 20,0 20,1 Hawley, John C (2008). LGBTQ America Today: An Encyclopedia, Volume 1. Greenwood Press. Lk 977. ISBN 978-0313339905. Vaadatud 5.07.2013.
  21. 21,0 21,1 21,2 21,3 21,4 Zdrok, Victoria (2004). The Anatomy of Pleasure. Infinity Publishing. Lk 100–102. ISBN 978-0741422484. Vaadatud 5.07.2013.
  22. Gretchen M Lentz; Rogerio A. Lobo; David M Gershenson; Vern L. Katz (2012). Comprehensive Gynecology. Elsevier Health Sciences. Lk 41. ISBN 978-0323091312. Vaadatud 9.03.2015.
  23. Michael W. Ross (1988). Psychopathology and Psychotherapy in Homosexuality. Psychology Press. Lk 49–50. ISBN 978-0866564991. Vaadatud 22.12.2013.
  24. Nathaniel McConaghy (1993). Sexual Behavior: Problems and Management. Springer Science & Business Media. Lk 186. ISBN 978-0306441776. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.05.2018. Vaadatud 25.03.2018. In homosexual relations, most men do not reach orgasm in receptive anal intercourse, and a number report not reaching orgasm by any method in many of their sexual relationships, which they nevertheless enjoy.
  25. Joseph A. Flaherty; John Marcell Davis; Philip G. Janicak (1993). Psychiatry: Diagnosis & therapy. A Lange clinical manual. Appleton & Lange (Original from Northwestern University). Lk 217. ISBN 978-0-8385-1267-8. The amount of time of sexual arousal needed to reach orgasm is variable — and usually much longer — in women than in men; thus, only 20–30% of women attain a coital climax. b. Many women (70–80%) require manual clitoral stimulation...
  26. Kammerer-Doak, Dorothy; Rogers, Rebecca G. (juuni 2008). "Female Sexual Function and Dysfunction". Obstetrics and Gynecology Clinics of North America. 35 (2): 169–183. DOI:10.1016/j.ogc.2008.03.006. PMID 18486835. Most women report the inability to achieve orgasm with vaginal intercourse and require direct clitoral stimulation ... About 20% have coital climaxes...
  27. 27,0 27,1 27,2 Marshall Cavendish Corporation (2009). Sex and Society, Volume 2. Marshall Cavendish Corporation. Lk 590. ISBN 978-0-7614-7907-9. Vaadatud 17.08.2012.
  28. 28,0 28,1 28,2 "Is the Female G-Spot Truly a Distinct Anatomic Entity?". The Journal of Sexual Medicine. 9 (3): 719–26. Jaanuar 2012. DOI:10.1111/j.1743-6109.2011.02623.x. PMID 22240236. {{cite journal}}: viite koodis on kasutusel iganenud parameeter |lay-source= (juhend)
  29. Wayne Weiten; Dana S. Dunn; Elizabeth Yost Hammer (2011). Psychology Applied to Modern Life: Adjustment in the 21st Century. Cengage Learning. Lk 386. ISBN 9781111186630. Vaadatud 5.01.2012.
  30. Di Marino, Vincent (2014). Anatomic Study of the Clitoris and the Bulbo-Clitoral Organ. Springer. Lk 81. ISBN 978-3319048949. Vaadatud 4.09.2014.
  31. 31,0 31,1 "Anatomy of the clitoris". The Journal of Urology. 174 (4 Pt 1): 1189–95. Oktoober 2005. DOI:10.1097/01.ju.0000173639.38898.cd. PMID 16145367. {{cite journal}}: viite koodis on kasutusel iganenud parameeter |lay-source= (juhend)
  32. Yang, Claire J.; Cold, Christopher; et al. (aprill 2006). "Sexually responsive vascular tissue of the vulva". BJUI. 97 (4): 766–772. DOI:10.1111/j.1464-410X.2005.05961.x. PMID 16536770.
  33. Mulhall, John P.; Incrocci, Luca; Goldstein, Irwin; Rosen, Ray (2011). Cancer and Sexual Health. Springer. Lk 783. ISBN 978-1-60761-915-4. Vaadatud 23.06.2012.
  34. Shira Tarrant (2015). Politics: In the Streets and Between the Sheets in the 21st Century. Routledge. Lk 247–248. ISBN 978-1317814757. Vaadatud 11.03.2017.
  35. Natasha Janina Valdez (2011). Vitamin O: Why Orgasms Are Vital to a Woman's Health and Happiness, and How to Have Them Every Time!. Skyhorse Publishing Inc. Lk 79. ISBN 978-1-61608-311-3. Vaadatud 6.11.2011.
  36. Jerrold S. Greenberg; Clint E. Bruess; Sara B. Oswalt (2014). Exploring the Dimensions of Human Sexuality. Jones & Bartlett Publishers. Lk 102–104. ISBN 978-1449648510. Vaadatud 30.10.2014.
  37. 37,0 37,1 37,2 See page 3 for women preferring anal sex to vaginal sex, and page 15 for reaching orgasm through indirect stimulation of the G-spot. Tristan Taormino (1997). The Ultimate Guide to Anal Sex for Women. Cleis Press. Lk 282 pages. ISBN 978-1-57344-221-3. Vaadatud 6.11.2011.
  38. 38,0 38,1 See page 560 for effects of viewing pornography with regard to anal sex, and pages 286–289 for anal sex as a birth control method. Robert Crooks; Karla Baur (2010–2011). Our Sexuality. Cengage Learning. Lk 570 pages. ISBN 978-0495812944. Vaadatud 7.05.2013.
  39. 39,0 39,1 Pdf. Arhiiviversioon seisuga 20. oktoober 2016 Preview.
  40. 40,0 40,1 Thomas Johansson (2007). The Transformation of Sexuality: Gender And Identity In Contemporary Youth Culture. Ashgate Publishing. Lk 56–58. ISBN 978-1409490784. Vaadatud 7.05.2013.
  41. Carballo-Diéguez, Alex; Stein, Z.; Saez, H.; Dolezal, C.; Nieves-Rosa, L.; Diaz, F. (2000). "Frequent use of lubricants for anal sex among men who have sex with men" (PDF). American Journal of Public Health. 90 (7): 1117–1121. DOI:10.2105/AJPH.90.7.1117. PMC 1446289. PMID 10897191.
  42. Adrian Howe (2008). Sex, Violence and Crime: Foucault and the 'Man' Question. Routledge. Lk 35. ISBN 0203891279. Vaadatud 16.07.2013.
  43. Sandra Alters; Wendy Schiff (2012). Essential Concepts for Healthy Living. Jones & Bartlett Publishers. Lk 144. ISBN 1449630626. Vaadatud 16.07.2013.
  44. SIECUS Kaitsmata anaalseksi levimus teismeliste vahel Nõuab uusi haridusstrateegiaid [1] Juurdepääs 26. jaanuaril 2010
  45. See here and pages 48–49 for the majority of researchers and heterosexuals defining virginity loss/"technical virginity" by whether or not a person has engaged in vaginal sex. Laura M. Carpenter (2005). Virginity lost: an intimate portrait of first sexual experiences. NYU Press. Lk 295 pages. ISBN 978-0-8147-1652-6. Vaadatud 9.10.2011.
  46. Bryan Strong; Christine DeVault; Theodore F. Cohen (2010). The Marriage and Family Experience: Intimate Relationship in a Changing Society. Cengage Learning. Lk 186. ISBN 0-534-62425-1. Vaadatud 8.10.2011. Most people agree that we maintain virginity as long as we refrain from sexual (vaginal) intercourse. But occasionally we hear people speak of 'technical virginity' [...] Data indicate that 'a very significant proportion of teens ha[ve] had experience with oral sex, even if they haven't had sexual intercourse, and may think of themselves as virgins' [...] Other research, especially research looking into virginity loss, reports that 35% of virgins, defined as people who have never engaged in vaginal intercourse, have nonetheless engaged in one or more other forms of heterosexual sexual activity (e.g., oral sex, anal sex, or mutual masturbation).
  47. Jayson, Sharon (19. oktoober 2005). "'Technical virginity' becomes part of teens' equation". USA Today. Vaadatud 7.08.2009.
  48. Ken Plummer (2002). Modern Homosexualities: Fragments of Lesbian and Gay Experiences. Routledge. Lk 187–191. ISBN 1134922426. Vaadatud 24.08.2013. The social construction of 'sex' as vaginal intercourse affects how other forms of sexual activity are evaluated as sexually satisfying or arousing; in some cases whether an activity is seen as a sexual act at all. For example, unless a woman has been penetrated by a man's penis she is still technically a virgin even if she has had lots of sexual experience.
  49. Coleman, Hardin L.K.; Yeh, Christine, toim-d (2011). Handbook of School Counseling. Routledge. Lk 247. ISBN 1135283591. Vaadatud 10.12.2016.
  50. Janell L. Carroll (2012). Discovery Series: Human Sexuality (1st ed.). Cengage Learning. Lk 285–286. ISBN 1111841896. Vaadatud 10.12.2016.
  51. Riiklik seksuaalse tervise ja käitumise uuring (NSSHB). Indiana ülikooli seksuaalse tervise edendamise keskuse seksuaalse tervise ja käitumise riikliku uuringu tulemused. The Journal of Sexual Medicine , Vol. 7., 5. lisa.
  52. 52,0 52,1 Steven Seidman; Nancy Fischer; Chet Meeks (2011). Introducing the New Sexuality Studies (2nd ed.). Routledge. Lk 108–112. ISBN 1136818103. Vaadatud 22.12.2013.
  53. 53,0 53,1 Edwin Clark Johnson; Toby Johnson (2008). Gay Perspective: Things Our Homosexuality Tells Us about the Nature of God & the Universe. Lethe Press. Lk 139. ISBN 978-1-59021-015-4. Vaadatud 12.02.2011.
  54. Goldstone, Stephen E.; Welton, Mark L. (2004). "Sexually Transmitted Diseases of the Colon, Rectum, and Anus". Clin Colon Rectal Surg. 17 (4): 235–239. DOI:10.1055/s-2004-836944. PMC 2780055. PMID 20011265.
  55. 55,0 55,1 55,2 Steven Gregory Underwood (2003). Gay Men and Anal Eroticism: Tops, Bottoms, and Versatiles. Harrington Park Press. Lk 4–225. ISBN 978-1-56023-375-6. Vaadatud 12.02.2011.
  56. [2] Rollide mitmekesisus meeste seas, kes seksivad linnaga Peruus. Aastal: The Journal of Sex Research , august 2007
  57. 57,0 57,1 Raymond A. Smith (1998). Encyclopedia of AIDS: A Social, Political, Cultural and Scientific Record of the HIV Epidemic. Taylor & Francis. Lk 73–76. ISBN 0203305493. Vaadatud 23.12.2013.
  58. "The New Sex Police". The Advocate. 12. aprill 2005. Lk 39–40, 42. Vaadatud 12.02.2011.
  59. John H. Harvey; Amy Wenzel; Susan Sprecher (2004). The handbook of sexuality in close relationships. Routledge. Lk 355–356. ISBN 0805845488. Vaadatud 12.03.2011.
  60. 60,0 60,1 Odets, Walt (1995). In the Shadow of the Epidemic: Being Hiv-negative in the Age of AIDS. Duke University Press. Lk 191–192. ISBN 0822316382. Vaadatud 6.07.2013.
  61. Dodge, Brian; et al. (2016). "Sexual Behaviors of U.S. Men by Self-Identified Sexual Orientation: Results From the 2012 National Survey of Sexual Health and Behavior". J Sex Med. 13: 37e649. DOI:10.1016/j.jsxm.2016.01.015.
  62. Keesling, Barbara (2005). Sexual Pleasure: Reaching New Heights of Sexual Arousal and Intimacy. Hunter House. Lk 221. ISBN 9780897934350. Vaadatud 6.07.2013.
  63. Savage, Dan (21. juuni 2001). "We Have a Winner!". The Stranger. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.03.2021. Vaadatud 5.07.2011.
  64. Bell, Robin (veebruar 1999). "ABC of sexual health: Homosexual men and women". BMJ. National Institutes of Health/BMJ. 318 (7181): 452–5. DOI:10.1136/bmj.318.7181.452. PMC 1114912. PMID 9974466.
  65. Janell L. Carroll (2012). Discovery Series: Human Sexuality (1st ed.). Cengage Learning. Lk 285. ISBN 1111841896. Vaadatud 25.08.2013.
  66. JoAnn Loulan (1984). Lesbian Sex. The University of California. Lk 53. ISBN 0-933216-13-0. Vaadatud 3.02.2011.
  67. Cohen, Jacqueline N.; Byers, E. Sandra (2014). "Beyond Lesbian Bed Death: Enhancing Our Understanding of the Sexuality of Sexual-Minority Women in Relationships". Journal of Sex Research. 51 (8): 893–903. DOI:10.1080/00224499.2013.795924. ISSN 0022-4499.
  68. Jonathan Zenilman; Mohsen Shahmanesh (2011). Sexually Transmitted Infections: Diagnosis, Management, and Treatment. Jones & Bartlett Publishers. Lk 329–330. ISBN 0495812943. Vaadatud 4.11.2012.
  69. "Lesbians' Sexual Activities and Efforts to Reduce Risks for Sexually Transmitted Diseases". J Gay Lesbian Med Assoc. 4 (2): 41–8. Juuni 2000. DOI:10.1023/A:1009513623365.