Mine sisu juurde

Alkaloidid

Allikas: Vikipeedia
Nikotiin on üks alkaloididest

Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.[1]

Alkaloide (taimne alus) sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või taimsete ravimite ja ka mürgina. 399 eKr viidi Antiik-Kreekas täide Sokratese surmaotsus – talle valmistati viimseks joogiks surmaputkeleotist (sisaldab koniini). Taimsed alkaloidid on looduslikud pestitsiidid, mis toimivad taimede enesekaitsena kahjurite vastu.

Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg.

Seni on taimedest tuvastatud ligi 10 000 alkaloidi.

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Alkaloidide rühma liigitatakse väga erinevate keemiliste ja biokeemilsite omadustega ühendeid. Tänapäeval on kasutusel klassifikatsioon, kus alkaloidid liigitatakse nende molekuli kuuluva heterotsükli ehituse alusel rühmadesse[2]:

Kofeiin C8H10N4O2
  • Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga (Aconitum) liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1–2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist).
  • Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimetus tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina (bella donna 'kena daam'). Tegemist on väga mürgise alkaloidiga.
  • Kofeiin (C8H10N4O2) on kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaoubades leiduv alkaloid, mis mõjub taimedes pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad.
  • Koniin on täpilises surmaputkes ja koeraputkes leiduv alkaloid, täiskasvanud inimesele võib surma tuua 0,2 g koniini ära tarbimine ja kass võib surra 3 tilga manustamise järel.[3]
  • Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde.
  • Morfiin (C17H19NO3) on alkaloid, mille nimetus tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus.
  • Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik. Keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg. Nikotiin on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest, eriti tubakast ning vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist, paprikast ja kokapõõsa lehtedest.
  • Solaniin (C45H73NO15) on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid.
  • Taksiini sisaldavad harilik jugapuu (Taxus baccata) okkad ja seemned – taksiin on toksiline.

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Alkaloidimürgistuste korral antakse teadvusel inimestele esmaabina veega segatud sütt: täiskasvanule 50–100 g ja lapsele 1–2 g/kg (3 spl 10 kg kohta).[4]

Kui tekivad krambid ja haige kaotab teadvuse, ei tohi patsiendile sütt joogiga manustada. Tuleb jälgida, et haige hingamine ei seiskuks. Vajadusel teha kunstliku hingamist. Kohe kutsuda kiirabi.

Ravi ajaloost

[muuda | muuda lähteteksti]

Süsi on tugev absorbent ja imab endasse suure osa mürkainest. Absorbeeriva toimega on ka kaoliin.

Kaoliini kasutati mürgistuste raviks juba antiikajal. Vana-Kreekas nimetati kaoliini Lemnose mullaks, kuna seda leidus Limnose saarel. Kaoliini segati kitseverega, sellest veeretati väikesed kuulid, vajutati neile kitsepead kujutav tempel ja kuivatati. Ravimikuule nimetati sphragis aigos, hiljem capra sigillum ning nad olid universaalvahendiks paljude mürgistuste puhul (kaasaarvatud alkaloidimürgistuste korral). Samasuguseid ravimikuulikesi valmistati ka Maltal, kus neile anti nimeks terra sigillata.

Alkaloididele pani nimetuse 1819. aastal Saksa apteeker Carl Friedrich Meiβner (17921853).

Alkaloidide nimetus tuleb araabia keelest al-qālī 'leelis' ja kreeka keelest kus eidos tähendab 'sarnast' ehk siis 'leelisesarnased ained'.[1]

  1. 1,0 1,1 Ain Raal,"Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele", ll 389, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4.
  2. Ain Raal,"Farmakognoosia: Õpik kõrgkoolidele", ll 389-, 2010, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-194-12-4.
  3. Conium (U. S. P.)–Conium., Veebiversioon (vaadatud 17.03.2014) (inglise keeles)
  4. "Vältimatu abi käsiraamat", Medicina , lk 446, 2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]