136199 Eris
Orbiidi omadused | |
---|---|
Afeel |
14,60 miljardit km 97,65 aü |
Periheel |
5,72 miljardit km 37,91 aü |
Tiirlemisperiood | 558,04 Maa aastat |
Füüsikalised omadused | |
Ekvatoriaalne raadius | 1163±6 km[1] |
Kaaslasi | Dysnomia |
Albeedo | 0,96 |
Ajalugu | |
Avastaja |
Michael E. Brown Chad Trujillo David L. Rabinowitz |
Avastamise aeg | 5. jaanuar 2005 |
136199 Eris (varasem tähistus 2003 UB313; sümbol: )[2] on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost pisut väiksem Neptuuni-tagune objekt. Ta on saanud nime vanakreeka jumalanna Erise järgi.
Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005, 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati 29. juulil 2005.
Esialgsel hinnangul oli tegemist Pluutost suurema taevakehaga ning eeldades, et võrreldava suurusega taevakehi võidakse Päikesesüsteemis veelgi avastada, täpsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon planeedi definitsiooni. Vastavalt 24. augustil 2006 heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB313 kääbusplaneediks.
Enne seda otsust nimetasid selle avastanud Palomari Observatooriumi astronoomid ning NASA seda Päikesesüsteemi kümnendaks planeediks. Üks avastajatest Michael E. Brown on teatanud, et ta on rahul nimetusega "kääbusplaneet".
2003 UB313 tiirleb ümber Päikese piirkonnas, mida nimetatakse "hajutatud kettaks" (scattered disc).
2003 UB313 afeel on 97,65 astronoomilist ühikut ehk 14,60 miljardit km ning periheel on 37,91 astronoomilist ühikut ehk 5,72 miljardit kilomeetrit. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Tiirlemisperiood on 558,04 aastat.
Eris on väga hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud metaaniga. Albeedo on koguni 86% ehk pealelangevast valgusest peegeldatakse tagasi 86%. Sellise albeedoga klassi kuulub vaid Saturni kuu Enceladus.
Tal on vähemalt üks looduslik kaaslane. Need kaks taevakeha on kaugeimad praeguseks teadaolevad Päikesesüsteemi taevakehad. Kääbusplaneedi kuu Dysnomia sai nime jumalanna Erise tütre järgi.
Michael E. Brown teatas aprillis 2006, et Hubble'i kosmoseteleskoop on mõõtnud taevakeha diameetriks 2400 km. Hispaanias raadioteleskoobiga tehtud mõõtmised aga andsid Erise läbimõõduks 3100 kilomeetrit.
M. Brown arvab ka, et see taevakeha on kaetud metaanijääga nagu Pluutogi. Nõnda tundub 2003 UB313 olevat Pluutoga sarnasem kui ükski varem teadaolev taevakeha.
Ametliku nime andmine jäi ootama otsust, kas see taevakeha kvalifitseerub planeediks. Xena ("Sõjaprintsess Xena" järgi) on avastajate poolt antud tinglik nimi, Lila (ühe avastaja vastsündinud tütre järgi) on nimi, mis figureerib selle veebisaidi aadressis, kus uue taevakeha avastamisest teatati. Hoolimata kuuldustest ei ole avastajad esitanud Rahvusvahelisele Astronoomiaunioonile kumbagi nime. Kaaslase hüüdnimi Gabrielle pärineb "Sõjaprintsess Xena" teise tegelase nimest.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Astronoomiline nomenklatuur
- Planeedi definitsioon
- Bode seadus
- Planeet X
- Neptuuni-tagused objektid
- "Hajutatud ketas"
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://meetingorganizer.copernicus.org/EPSC-DPS2011/EPSC-DPS2011-137-8.pdf
- ↑ JPL/NASA (22. aprill 2015). "What is a Dwarf Planet?". Jet Propulsion Laboratory. Vaadatud 19. jaanuaril 2022.