Biaroza

Biaroza
valgevene	Бяроза * / Biaroza *transkriptsioon: Bjaroza
vene	Берёза (Berjoza)
	Katoliku kirik Biarozas
	Biaroza lipp Biaroza vapp
	Pindala: 43,3 km²
	Elanikke: 28 376 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 52° 32′ N, 24° 59′ E

Biaroza (vana nimega Biaroza-Kartuzskaja (Бяроза-Картузская), poola keeles Bereza, transkribeerituna Bjaroza) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Biaroza rajooni ja Biaroza külanõukogu halduskeskus. Biarozat läbib raudteeliin Baranavičy-Brest. Linnas on toiduainete tööstus ja masinaehitus, samuti toodetakse seal ehitusmaterjale.

Linnas on kolm keskkooli, laste muusikakool ja spordikool. Biarozas asuvad kino ja kultuurimaja, samuti on seal kaks raamatukogu.

Biarozas on koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on vanalinn ja õigeusu kirik XIX sajandi lõpus (põhjalikult uuendatud aastal 2003), samuti katoliku kiriku varemed. Tähtsaimaks vaatamisväärsuseks on aga kartuuslaste kloostri (1648–1689) varemed.

Ajalugu

Biarozat mainitakse esimest korda aastal 1477, mil sinna ehitati katoliku kirik. Asula kuulus Bresti vojevoodkonda ja Bresti maakonda.

XVI sajandi lõpus sai Biarozast kaupmeeste asula. Zygmunt I andis Biarozale alevi staatuse, samuti õiguse igal nädalal turgu korraldada.

XVII sajandi alguses sai asula omanikuks Lew Sapieha, aga aastast 1614 Martin Niemira. Kuna uus omanik läks pankrotti, sai Lew Sapieha aastal 1617 Biaroza taas endale. Asula jäi mõneks ajaks Sapiehade valduseks. Sel ajal asus Biarozas lisaks katoliku kirikule veel uniaatide kirik, samuti ka heebrea palvemaja, ent dokumentides on juttu veel õigeusu papile ning kirikule kuulunud maadest Biaroza linnas.

Sapiehade ajal rajasid kartuuslaste ordu mungad asulasse kloostri, peagi läks alev koos seda ümbritsevate maadega kloostri valdusse. Ühtlasi hakati asulas pidama laata (aastast 1679). Klooster üritas asula tähtsust kaubanduskeskusena kasvatada, ent edutult. Sealsed laadad ei kujunenud kuigi suurteks, lisaks kaotas Biaroza korduvalt tulekahjude ja katkuepideemiate tõttu elanikke. Sel perioodil sai Biaroza nimeks Biaroza-Kartuzskaja.

Kloostri värav
Kloostri hospidal
Klooster tänapäeval

Kaubanduse arendamiseks sai klooster piirkonnas monopoli leiva, õlle, mee, soola ja veiniga kauplemiseks. Kuigi klooster ei olnud suur (seal elas 14–16 munka), kuulus sellele 2 saekoda, 2 kangavabrikut, parkimistöökoda, 5 veskit, 8 viinavabrikut ja 7 kõrtsi.

Põhjasõja ajal toimus kloostri all väike lahing rootslaste ja Vene vägede vahel. Võidukad rootslased põletasid asula maha ja vangistasid mungad, vabastades need hiljem lunaraha eest.

Aastal 1795 läks asula kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Biaroza hakkas kuuluma algul Słonimi, seejärel Leedu ja viimaks Hrodna kubermangu. XIX sajandi alguses peeti alevis laata 8 korda aastas. Aastal 1838 suleti klooster, kuna munki süüdistati Poola ülestõusude toetamises. Kloostri müüride vahele ehitati kasarmud tsaariarmee sõdurite jaoks, kloostrile kuulunud vask sulatati ja viidi Hrodnasse sealse õigeusu kiriku ehitamiseks. Asula hakkas arenema peale raudtee ehitamist aastal 1871.

Aastast 1921 oli Biaroza Poola koosseisus. Aastal 1934 võeti vanad kasarmud kasutusele poliitvangide (kommunistide ja Ukraina natsionalistide) kinnipidamisasutusena. Kuni Teise maailmasõjani moodustasid poole (53%) asula elanikkonnast juudid.

1939. aastal liideti Biaroza Valgevene NSV-ga. Aastal 1940 sai Biarozast rajoonikeskus, ühtlasi sai asula linnaõigused. Teise maailmasõja ajal hõivasid Saksa väed asula esimesel Nõukogude Liidu vastu sooritatud rünnaku päeval (22. juuni 1941). Biarozasse rajati juudi geto, linnas hukkus üle 8000 kohaliku elaniku.

Aastal 1945 muudeti asula nimi Biaroza-Kartuzskajast Biarozaks. Nõukogude võimu ajal asus asula lähedal lennuväebaas. Aastal 1995 tulistasid kohalikud õhukaitseväed alla USA õhupalli, mille kaks meeskonnaliiget osalesid rahvusvahelisel õhupallide regatil.