Anna Ivanovna
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.
Noorus
[muuda | muuda lähteteksti]Kuni 17. eluaastani elas Anna Ivanovna Moskva-lähedases Izmailovo mõisas, mis kuulus ta emale. 1710. aastal abiellus ta Peeter I tahtel Kuramaa hertsogi Friedrich Wilhelm Kettleriga, kuid lesestus pärast 4 kuud abielu.
Kuramaa hertsoginna
[muuda | muuda lähteteksti]Abielludes Kuramaa hertsogi Friedrich Wilhelm Kettleriga sai Anna Ivanovna Kuramaa hertsoginna tiitli ning vaatamata abikaasa surmale säilitas ta tänu onu keiser Peeter I toetusele võimu Kuramaa hertsogiriigis, ehkki vastavalt varasematele vasallilepetele oli Kuramaa Poola kuningriigi vasall. Kuramaale läksid temaga kaasa Venemaalt pärit õukonnaliikmed: ülemõuemarssal Pjotr Mihhailovitš Bestužev ja ülemõuemeistrinna Matvejeva, hertsoginna Anna Ivanovnale eraldatud mõisate ja valduse järele valvas Aleksandr Menšikov.
Venemaa troonile tõusmine
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Peeter II surma 1730. aastal valis Ülemsalanõukogu 37-aastase Anna Venemaa keisrinnaks, sundides teda enne alla kirjutama keisrivõimu piiravatele tingimustele. Ülemsalanõukogu eesmärk oli luua konstitutsiooniline monarhia, kuid enne kavatses ta vormida Kuramaa hertsoginnast manipuleeritava isiku, kes oleks tänulik ainuüksi trooni ja rikkuste eest. Anna Ivanovna taganes siiski võimule asudes lubadustest, saates Ülemsalanõukogu laiali ja hakkas valitsema despoodina.
Tegevus riigijuhtimisel
[muuda | muuda lähteteksti]Tegelikud valitsusasjad jätsid Annat ükskõikseks, enamiku ajast veetis ta Moskvas, põhihuvideks jaht ja lõbustused – nimetamisväärseimaks aktsiooniks sai 1739.–1740. aasta pakaselisel talvel Peterburi ehitatud Jäämaja, kuna riiki valitsesid tema favoriidid.
Nendest tuntuim oli Anna armuke juba Kuramaa päevilt, tema poolt krahviks tõstetud, Vestfaali aadlik Ernst Johann von Bühren, Venemaal tuttav nii-öelda prantsuspärase nimekujuga Biron. Venelasi põlates [viide?] ümbritses Biron end Anna Ivanovna soositud saksa soost õukondlastega, tõrjudes nii keisrinnaga koostöös kõrvale vene vanad aadliperekonnad.
Venemaa riigijuhtimine usaldati saksa päritolu riigiametnikele:
- välisasjad Heinrich Johann Friedrich von Ostermann, venepäraselt Andrei Ivanovitš Ostermann;
- sõjavägede juhtimine Burchard Christoph von Münnich, venepäraselt Hristofor Antonovitš Minih;
- kaardiväe juhtimine Karl Gustav von Löwenwolde;
- Teaduste Akadeemiat juhtis Johann Daniel Schumacher, venepäraselt Ivan Danilovitš Šumaher.
Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu 1731. aastal moodustatud kolmeliikmeline ministrite kabinet eesotsas Andrei Ostermanniga (Heinrich Ostermann venepäraselt). 1735. aastal riigivalitsemisest lõplikult tüdinud Anna võrdsustas kolme kabinetiministri allkirja enda omaga. Anna olulisemaks sammuks oli tõenäoliselt senise eluaegse riigiteenistuse asendamine 25-aastasega.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Anna Ivanovna |
Sisepoliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Ehkki Anna Ivanovna asus Moskvas, kujundati tema valitsusajal välja Peterburi põhitänavavõrgustik, kaotati Peeter I kehtestatud ainupärimisõigus ja tõhustati riigivastaste kuritegudega tegeleva Senati juures asuva Salaekspeditsiooni tööd. Suurendati sõjaväeosade arvu ja asutati kaks täiendavat kaardiväepolku – Izmailovo kaardiväepolk ja Ratsakaardiväepolk. Anna Ivanovna ajal hakkas degradeeruma ka Vene sõjavägi, kui aadlinoorukitel lubati vormistada end kaardiväepolkudesse ja sõjaväeharidust saada koduõppes ning sooritada hiljem ohvitserieksam. 1736. aastal piirati aadlike sõjaväeteenistuse aeg 5 aastaga.
Samas aga avati 1732. aastal Maismaa aadlike kadetikorpus (Сухопутный шляхетский кадетский корпус), Mereväe kadetikorpus, Paažide kadetikorpus ja Suurtükiväe kadetikorpus.
Välispoliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Keisrinna soosikute aetud poliitika päästis valla Poola pärilussõja ja Vene-Austria sõja Türgi vastu.
Troonipärija
[muuda | muuda lähteteksti]Troonijärglaseks määras Anna Ivanovna oma õetütre Anna Leopoldovna vastsündinud poja Ivani, kuid regendina tegutses 18. oktoobrist kuni 8. novembrini 1740 Ernst Johann von Bühren.
Anna Ivanovna maeti Peeter-Pauli kindluse katedraali Peterburis.
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]- Püha Katariina orden (1726)
- Püha Andreas Esmakutsutu orden (14. veebruar 1730)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jüri Kotšinev: "Keisrinna Anna õuenarrid" Horisont, 5/2016. Lk 53
Eelnev Friedrich Wilhelm Kettler |
Kuramaa hertsoginna 1711–1730 |
Järgnev Ferdinand Kettler |
Eelnev Peeter II |
Venemaa keisrinna 1730–1740 |
Järgnev Ivan VI |