Ferdinand David
Ferdinand David (20. jaanuar 1810 Hamburg – 19. juuli 1873 Klosters, Šveits) oli saksa viiulivirtuoos, pedagoog ja helilooja.
Õppis viiulimängu Louis Spohri juures aastatel 1823–1825. 1826. aastal sai Berliini Königstadtischer Theateri viiuldajaks. 1829–1835 elas Tartus, oli Raadi mõisniku Karl Eduard von Lipharti kvarteti I viiul ning osales kohalikus muusikaelus.
Tartust võttis ette kontserdireise Riiga, Peterburi ja Moskvasse. 1836 suundus Felix Mendelssohni kutsel Leipzigisse ning temast sai Gewandhausi orkestri kontsertmeister. Alates 1843 töötas ühtlasi Leipzigi Konservatooriumis viiuliprofessorina (õpilasi: Joseph Joachim, August Wilhelmj, Wilhelm Joseph von Wasielewski). Tõi esiettekandele talle pühendatud F. Mendelssohni viiulikontserdi e-moll op. 64.
Kirjutanud umbes 40 teost, sealhulgas 2 sümfooniat, 5 viiulikontserti, tromboonikontsertiino, ooperi, kammermuusikat, laule jm. Hinnatud keelpilli- ja kammermuusika trükiste toimetaja. Viiulimänguõpiku (1863) autor.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Elmar Arro. Ferdinand David und das Liphart-Quartett in Dorpat 1829–1835. – Baltische Monatshefte (1935)
- Rein Loodus. Lipharti kvartetist. – Teater. Muusika. Kino 1992 nr 11
- The New Grove Dictionary of Music and Musicians, c1980.