Mine sisu juurde

Põlevkivitööstus

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 9. oktoober 2023, kell 09:37 kasutajalt InternetArchiveBot (arutelu | kaastöö) (Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
VKG Petroter seadmed.

Põlevkivitööstus on tööstusharu, mis tegeleb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.

 Pikemalt artiklis Eesti põlevkivitööstus
Töö maa-aluses põlevkivikaevanduses 1930. aastatel.

Eesti põlevkivitööstus sai alguse 1916. aastal, kui esimese maailmasõja tõttu puhkes kütusekriis. Eriti kiire oli põlevkivitööstuse areng aastatel 1934–1940, kui tehti põlevkivi utmist ja töödeldi uttesaadusi[1]. Aastatel 1946–1956 hakati tootma majapidamisgaasi ja kütteõli[1]. Aastatel 1959–1973 ehitati Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam[1].

Peamiselt kasutatakse Eestis tooraineks kukersiiti[1]. Põlevkivi tarvitatakse eelkõige kütteks elektrijaamades, kuid ka põlevkiviõli tootmiseks ning keemiatööstuses. Eestis põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega omandatud oskusteavet on püütud ka eksportida, näiteks Eesti Energia on teinud investeeringuid Jordaaniasse ja Ameerika Ühendriikide Utah' osariiki, kuid 2014. aasta seisuga pole need katsed eriti ulatuslikult õnnestunud[2][3].

Põlevkivitööstuse arendamisel on olnud pikaajaline mõju nii Eesti majandusele kui ka demograafiale, kuna põlevkivienergeetika oli üks eeldusi, mis võimaldas Nõukogude ajal rajada Eestisse mahuka tööstussektori. Selle tarbeks aga toodi Kirde-Eestisse arvukalt venekeelseid töötajaid teistelt Nõukogude Liidu aladelt. Kaevanduste ja põlevkivikeemia arendamisega on kaasnenud ka keskkonnaprobleemid. Kõigi nende probleemide ning põlevkivimaardlate tulevase ammendumise tõttu on põlevkivitööstus tekitanud Eestis pooldajate kõrval ka hulgaliselt skepsist ja kaudselt levitanud rohelist mõtteviisi. Tööstuse arengut on mõjutanud Euroopa Liidu keskkonnanõuded.

Põlevkivitööstuse asjatundjaid koolitatakse Eestis eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudis.

Eesti põlevkivitööstuse ajalugu tutvustab Kohtla kaevanduspark-muuseum.[4]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti entsüklopeedia. 7. köide: NÕUK–RAH. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 574.
  2. Eesti Energia on Ameerika põlevkiviprojektiga hädas Õhtuleht/EPL, 28. märts 2013
  3. Eesti Energia vähendab osalust Jordaania projektis Äripäev, 16.05.2014
  4. Mare Isakar Põlevkivi TÜ Geoloogiamuuseumi kodulehel

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]