Naanu linnus
| Naanu linnus | |
|---|---|
 Naanu linnuse kaguvall (pildistatud läänest) | |
| Asukoht | Saarepeedi, Viljandimaa |
| Koordinaadid | 58° 26′ 4″ N, 25° 41′ 5″ E |
| Tüüp | neemiklinnus |
| Ajalugu | |
| Rajatud | 12. sajand |
| Maha jäetud | 13. sajand |
  | |
Naanu linnamägi (ka Tantsimägi[1] Tantsumägi[viide?]) on linnamägi Viljandi maakonnas Viljandi vallas Saarepeedi külas. Muinasajal oli seal neemiklinnuse tüüpi linnus.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Linnamägi asub Saarepeedi küla keskel, Auksi-Saarepeedi tee ääres, kunagise Naanu talu karjamaal mäeseljaku loodepoolses otsas.[1] Linnuseala on ülejäänud seljandikust kagu poolt eraldatud kraavi ja otsavalliga. Kaguvalli kõrgus kraavi põhjast on 7 m. Loodeotsas oleva valli kõrguseks 0,7 m ning see eraldab linnuseala seljandiku madalduvast otsanõlvast. Vallide ehituseks on peamiselt kasutatud liiva. Õueala on kolmnurkse põhiplaaniga, 75 m pikk ja 40 m lai, pindalaga 1700 ruutmeetrit.[2]
Arheoloogilised uuringud
[muuda | muuda lähteteksti]Väljakaevamised toimusid 1952. ja 1953. aastal Harri Moora juhtimisel.[1] Väljakaevamistel leiti, et vallide harjal ja vastu nõlvu olid palkkonstruktsioonid, mille põlemise järel oli varisenud valli sisekülg siseõuele. Palkkonstruktsioonid olid ka ülejäänud linnuse külgedel.[3] Kindlustused olid tõenäoliselt ehitatud korraga.[3] Vallitaguselt õuealalt leiti mitmeid postiauke, mille kohta arvati, et need postid kandsid valliäärseid varjualuseid.[3]
Väljakaevamistel on linnuselt leitud käsitsi- ja kedrakeraamikat, esemeleidudest noakujuline nooleots, mõned ehted (ristpeaga rinnanõela katke, hoburaudsõlg, käevõru, sõrmus, ripatsid), ämbri sang jt esemeid. Ühe kividest laotud kolde ümbrusest leiti metallisulatuseks kasutatud tiiglite katkeid,[3] milles sisaldunud metallijääkide analüüsimisel leiti väärismetallide ja messingi sulatamise jälgi.[4] Leidude suhtelist vähesust põhjendati linnuse lühikese kasutusajaga.[3]
Linnus
[muuda | muuda lähteteksti]Linnus on dateeritud 12 sajandisse. Kuna see asus lähedal Viljandi linnusele (sellest 9 km kirdes) ja Sinialliku linnusele, siis pidid Heiki Valgu arvates nende tagamaad ja huvisfäärid paratamatult kattuma. Tema hinnangul oli tegu konkureerivatele suguvõsadele või nende liitudele kuulunud kindlustustega. Võimalust, et Naanus oli Viljandi linnuse sõjaline eelpost, ei pea Valk usutavaks, sest see asus eemal suurtest teedest, vastu soiseid ääremaid. Kuna ammunooleotsi väljakaevamistel pole leitud, siis arvatakse, et linnus jäeti maha enne 13. sajandi alguse vallutust.[5]
Pärimus
[muuda | muuda lähteteksti]Legendi järgi on linnamägi tekkinud mullaga kaetud laeva jäänustest või mahakukkunud kiriku tornist.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Naanu linnamägi Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 09.08.2019)
- ↑ Evald Tõnisson (2008). Eesti muinaslinnad, lk 273–275.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Harri Moora (1955). Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s. – Muistsed asulad ja linnused. Arheoloogiline kogumik, 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 46–94, siin lk 78–79.
- ↑ Saage, Ragnar; Wärmländer, Sebastian K. T. S. (juuni 2018). "Metal residues in 5th c. BCE–13th c. CE Estonian tools for non-ferrous metal casting". Journal of Archaeological Science. Reports. 2018 (19): 35–51 – cit. via Elsevier Science Direct.
- ↑ Heiki Valk (2015). Viljandi muinasaeg. Kogumikus: "Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja / The Teutonic Order's Castle and Castle Hills in Viljandi through Time" (lk 5−23). Viljandi Muuseum. (Viljandi Muuseumi Toimetised; V). Lk 19–20