Mine sisu juurde

Flora Danica

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 26. veebruar 2023, kell 14:46 kasutajalt InternetArchiveBot (arutelu | kaastöö) (Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.3)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
 See artikkel räägib botaanikaatlasest; serviisi kohta vaata artiklit Flora Danica (serviis)

Pilt atlasest (Carex trinervis)
Coleanthus subtilis

"Flora Danica" on aastatel 17611883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.

"Flora Danica" koosneb 51 vihikust ja kolmest lisast, mis sisaldavad 3240 vasegravüüri. See on taani, saksa ja ladina keeles.[1]

Atlas on arvatud Taani kultuurikaanoni koosseisu.

Georg Christian Oederi algatus

[muuda | muuda lähteteksti]

Botaanikaatlase koostamise algatas 1753. aastal Kopenhaageni botaanikaaia professor Georg Christian Oeder.[2] Aastal 1752 oli kuningas Baierist pärit Oederi botaanikaprofessoriks nimetanud. Et aga tollal kiputi botaanikat arstiteaduse abiteaduseks pidama, äratas tema tööleasumine ülikooli suurt protesti ning otsustati asutada eraldi asutus, kuninglik botaanikainstituut. Oeder sai ühtlasi ülesande rajada botaanikaaed.[3]

Oederi eesmärk oli populariseerida botaanikat ning jagada teadmisi nii taimede kasutamise kui ka nende inimesele kahjulike omaduste kohta. Sama pealkirjaga väljaande oli 1648. aastal kuningas Christian IV tellimusel avaldanud ka arst ja botaanik Simon Paulli, kes kirjeldas taimi meditsiinilisest vaatevinklist.[3]

Pärast professoriks nimetamist saadeti Oeder aastatel 17541755 ringreisile Euroopasse, et ta tutvuks botaanikaaedadega ja kohtuks tuntud botaanikutega. Ta pidi leidma ka atlase piltide tegemiseks graveerija ja maalija. Ta kohtus Nürnbergis kunstnike Michael Rössleri ja tema poja Martiniga. Oeder palkas nad ametisse ning juba 1755. aastal asusid nad Kopenhaagenisse.[2]

Pärast tuliseid vaidlusi atlase ülesehituse üle ilmus 1761. aastal esimene vihik. See sisaldas lisaks sissejuhatusele esimest pildilehte, mis kujutas rabamurakat.[4]

Oeder juhtis atlase väljaandmist esimesed kümmekond aastat (1761–1771). Kui kuningas Christian VII ihuarst Johann Friedrich Struensee vandenõus süüdistatuna hukati, vallandati ka Oeder, kes oli Struensee sõber. Tema asemele asus Otto Friedrich Müller.[3]

Atlase ülesehitus ja valmistamine

[muuda | muuda lähteteksti]
Soomadar

Esialgu plaaniti üles joonistada kõik taimed, sealhulgas sammaltaimed, ning ka samblikud ja seened kogu tollase kuningriigi alal ehk Taanis, Schleswig-Holsteinis, Oldenburg-Delmenhorstis, Norras, Islandil, Fääri saartel ja Gröönimaal. "Flora Danica" pidi käsitlema "kõiki taimi, mis kasvavad looduslikult ja ilma inimese abita mõlemas Tema Majesteedi kuningriigis ja teistes Euroopa valdustes."[5]

Et aga kuningriigi valdused sõdade käigus korduvalt muutusid, sundis see plaane muutma. Kui Taani-Norra personaalunioon 1814. aastal lagunes, jäid valikust välja enam-vähem kõik Norra taimed. Sama juhtus Schleswig-Holsteini taimedega, kui 1860. aastatel eraldusid Schleswigi hertsogkond ja Holsteini hertsogkond. Aastal 1847 tegid Roskildes kohtunud Põhjamaade loodusteadlased ettepaneku, et teos hõlmaks siiski kogu Skandinaavia taimestikku. Seejärel otsustati välja anda kolm lisaköidet, kus kajastati välja jäetud Norra taimi ja olulisemaid Rootsis kasvavaid taimi.[6]

Esialgse plaani järgi pidi atlas koosnema nii piltidest kui ka nende juurde kuuluvast tutvustavast tekstist. Plaaniti lisada botaanika üldine tutvustus, taimede nimekiri ja iga taime kirjeldus, kuid suurem osa sellest plaanist jäi teostamata. Oeder kirjutas kokkuvõtliku sissejuhatuse botaanikasse ja lisas osalise taimede loetelu.[7] Hilisemates vihikutes pole praktiliselt üldse teksti. Kokku sisaldab atlas 336 lehekülge teksti.

Kui oli vähegi võimalik, tehti pildid elusuuruses. Iga liiki taime jaoks oli mõeldud eraldi leht (välja arvatud üksikud samblad). Suurte taimede puhul tuli arusaadavalt leppida sellega, et elusuuruses kujutati üksnes detaile. Väikesi detaile suurendati. Iga leht kujutab täpselt nii taime lehte, õit, juurt, vilja kui ka seemneid. Üksikasjalikult on kujutatud osad, mis võimaldavad üht liiki teisest eristada. Iga vihiku juurde kuulus selles sisalduvate liikide nimekiri.[7]

Taimede kujutised on graveeritud vaskplaatidele ning seejärel ühe värviga trükitud. Anti välja nii odavamat must-valget kui ka värvilist varianti. Värviliste piltide saamiseks tuli trükitud lehed käsitsi üle maalida.[8] Vasegravüür võimaldas küll kiiresti koopiaid toota, kuid vask on tundlik mehaanilise kulumise suhtes ja sageli jäid kriimustused ka piltidel näha.

Aastatel 17871840 pühendati umbes 300 lehte ka seentele. Selle osa koostamisel oli abiks rootsi mükoloog Elias Fries.[9][10]

"Flora Danica" oli üks esimesi väljaandeid, kus kasutati Carl von Linné binaarset nomenklatuuri. Samas ei olnud lehed järjestatud mingi süsteemi järgi. Alles 1887. aastal avaldas Johan Lange atlase sisu alfabeetilise, süstemaatilise ja kronoloogilise registri.[3]

Väljaandjad ja toimetajad

[muuda | muuda lähteteksti]
Väljaandja[11] Aasta Vihikud Gravüürid Märkused
Georg Christian Oeder 1761–1771 1–10 1–600
Otto Friedrich Müller 1775–1782 11–15 601–900 Müller oli zooloog.
Martin Vahl 1787–1799 16–21 901–1260 Vahl oli Carl von Linné õpilane.
Jens Wilken Hornemann 1806–1840 22–39 1261–2340
Salomon Drejer, Joakim Frederik Schouw ja Jens Vahl 1843 40 2341–2400 Drejer suri enne vihiku valmimist.
Frederik Michael Liebmann 1845–1853 41–43 ja lisa 1 2401–2580 ja S1–60
Japetus Steenstrup ja Johan Lange 1858 44 2581–2640 Lange võis olla ka ainus väljaandja.
Johan Lange 1861–1883 45–51 ja lisad 2–3 2641–3060 ja S61–180

Atlase levitamine

[muuda | muuda lähteteksti]
Taani merisalat

Atlase levitamist toetati riiklikult. 60 lehest koosnev must-valge vihik maksis neli ja värviline vihik kuus rigsdaler'it. Must-valget atlast jagati tasuta vaimulikele, ametnikele, koolidele ja haritud inimestele. Vastutasuks oodati informatsiooni kõigi riigi eri nurkades kasvavate taimede kohta.[3]

Trükiplaate säilitatakse Kopenhaageni ülikooli botaanikamuuseumis. Osa plaate hävis 1884. aasta tulekahjus.[8]

Graafilised lehed on digiteeritud ja internetis vabalt kättesaadavad.[12]

Atlase auks sai nime roosisort 'Flora Danica'.[13]

Lõunaserviis

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1790 tellis Taani kroonprints Frederik lõunaserviisi, millel olid kujutatud täpsed koopiad atlase joonistest. Serviis oli mõeldud kingituseks Venemaa keisrinnale Katariina II-le, kuid kingitus jäi üle andmata, sest keisrinna suri 1796. aastal. Serviis on hoiul Rosenborgi lossis.

  1. Popular Education
  2. 2,0 2,1 Catalogue of Botanical Prints and Drawings
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 About Flora Danica
  4. "Efterretning om et Verk, som paa Kongelig Befaling skal udgives, FLORA DANICA". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. mai 2012. Vaadatud 14. aprillil 2013.
  5. Wild Plants
  6. Changes in the plan
  7. 7,0 7,1 The plan for Flora Danica
  8. 8,0 8,1 Copper Engravings
  9. Agarics depicted in "Flora Danica"
  10. "Seente andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2010. Vaadatud 14. aprillil 2013.
  11. "Udgiverne". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2013. Vaadatud 9. aprillil 2013.
  12. "Flora Danica andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2016. Vaadatud 14. aprill 2013.
  13. Flora Danica

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]