Mine sisu juurde

Pea

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 2. juuli 2022, kell 22:08 kasutajalt Andres (arutelu | kaastöö) (Pea evolutsioon)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
 See artikkel räägib kehaosast; elundi osa kohta vaata artiklit Pea (elundi osa); botaanika mõiste kohta vaata artiklist tähk; perekonnanime kohta vaata Pea (perekonnanimi).

Inimese pea anatoomia
Porikärbse pea

Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).

Peas on tavaliselt suu ja silmad. Peas võivad olla näiteks nina, kõrvad ja peaaju. Lülijalgsetel on muu hulgas tundlad.

Pead võib muust kehast eraldada kael.

Selgroogsetel kaitseb peaaju kolju.

Pea evolutsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
Ümarussi Ancylostoma braziliense peaots suuavaga
Spriggina flounensi võimaliku peaga

Fülogeneetilist protsessi, mille käigus looma eesotsa moodustub kindel piirkond, kuhu kogunevad meeleelundid, suuava ja kesknärvisüsteem, nimetatakse tsefalisatsiooniks. Sessiilsetel või radiaalsümmeetrilistel loomadel, nagu käsnadel ja paljudel ainuõõssetel või okasnahksetel sageli puudub määratletud eesots ja seega neil pole ka pead. Koos eelistatud kulgemissuuna ja aktiivse toitumise väljakujunemisega tekkis siis kehaots, mis puutub uute keskkonnaärritajate esimesena kokku, nii et mitmesuguste meeleelundite kogunemine sellesse otsa tõi kaasa evolutsioonilise eelise. Pea selles mõttes on olemas mõnedel ainuõõssetel (nagu hüdradel) ja enamikul kahekülgsetel. Selgelt eristuv pea esineb eelkõige limustel, lülijalgsetel ja selgroogsetel. Lisaks meeleelundite koondumisele on peapiirkonda koondunud sageli ka ümbrusega manipuleerimise võimalused, nagu riistad toidu vastuvõtmiseks ja peenendamiseks.