Provints (Itaalia)

Provints (provincia) on Itaalias maakonna (regione) ja valla (comune) vahel asuv keskastme haldusüksus (2. järgu haldusüksus).

Ülevaade

Kaardil on erineva värviga märgitud maakonnad jagatud provintsideks

Provints koosneb mitmest vallast ning tavaliselt moodustavad mitu provintsi maakonna. Ainsaks erandiks on Aosta oru provints, mis on ühtaegu nii provintsi kui maakonna staatuses.

Kolme peamise ülesandena on provintsidele delegeeritud:

kohalik plaanimine ja tsoneerimine;
kohaliku politsei- ja tuletõrjeteenuse osutamine;
transpordi korraldamine (autode registreerimine, kohalike teede korrashoid jne).

2016. aasta detsembri seisuga oli Itaalias kokku 93 provintsi ja 14 suurlinnapiirkonda.

Iga provintsi eesotsas on president, keda abistavad seadusandlik organ, milleks on provintsi nõukogu, ja täitevorgan, milleks on provintsi valitsus. President ja nõukogu liikmed valitakse korraga, provintsis alaliselt elavate kodanike poolt. Valitud presidendi (vajab esimeses või teises hääletusvoorus absoluutset häälteenamust) koalitsioon saavutab nõukogus kolm viiendikku kohtadest. Valitsuse istungit juhatab president, kes määrab ametisse nõukogu teised liikmed (itaalia keeles: assessori).

Lõuna-Tirol ja Trentino on autonoomsed provintsid ning erinevalt kõigist teistest provintsidest on neil maakonnaga (itaalia keeles regione) samasugune seadusandlik võim; need provintsid ei ole allutatud maakonnale, mille koostises nad on, nimelt Trentino-Alto Adige/Südtiroli maakonnale.

Itaalia provintside loend

ISTATi kood	Provints	ISO kood	Halduspiirkond	Rahvaarv	Pindala (km²)	Asustustihedus (in/km²)	Valdu	President
084	Agrigento	AG	Sitsiilia	454 002	3042	149	43	Erivolinik^{[Märkus 1]}
006	Alessandria	AL	Piemonte	440 613	3559	124	190	Paolo Filippi (PD)
042	Ancona	AN	Marche	481 028	1940	248	49	Patrizia Casagrande (PD)
007	Aosta ^{[Märkus 2]}	AO	Valle d'Aosta	128 230	3263	39	74	Augusto Rollandin (UV)
051	Arezzo	AR	Toscana	349 651	3236	108	39	Roberto Vasai (PD)
044	Ascoli Piceno	AP	Marche	214 068	1228	174	33	Piero Celani (PdL)
005	Asti	AT	Piemonte	221 687	1515	146	118	Maria Teresa Armosino (PdL)
064	Avellino	AV	Campania	439 137	2792	157	119	Cosimo Sibilia (PdL)
072	Bari	BA	Puglia	1 258 706	3821	329	48	Francesco Schittulli (PdL)
110	Barletta-Andria-Trani	BT	Puglia	392 863	1538	255	10	Francesco Ventola (PdL)
025	Belluno	BL	Veneto	213 474	3676	58	69	Vittorio Capocelli (LN)
062	Benevento	BN	Campania	287 874	2071	139	78	Aniello Cimitile (PD)
016	Bergamo	BG	Lombardia	1 098 740	2723	404	244	Ettore Pirovano (LN)
096	Biella	BI	Piemonte	185 768	914	203	82	Roberto Simonetti (LN)
037	Bologna	BO	Emilia-Romagna	991 924	3702	268	60	Beatrice Draghetti (PD)
021	Bolzano^{[Märkus 2]}	BZ	Trentino-Alto Adige/Südtirol	507 657	7400	69	116	Luis Durnwalder (SVP)
017	Brescia	BS	Lombardia	1 256 025	4783	263	206	Daniele Molgora (LN)
074	Brindisi	BR	Puglia	403 229	1839	219	20	Massimo Ferrarese (PD)
092	Cagliari	CA	Sardiinia	563 180	4570	123	71	Graziano Milia (PD)
085	Caltanissetta	CL	Sitsiilia	271 729	2124	128	22	Erivolinik^{[Märkus 1]}
070	Campobasso	CB	Molise	231 086	2910	79	84	Rosario De Matteis (PdL)
061	Caserta	CE	Campania	916 467	2640	347	104	Domenico Zinzi (UdC)
087	Catania	CT	Sitsiilia	1 090 101	3553	307	58	Giuseppe Castiglione (PdL)
079	Catanzaro	CZ	Calabria	368 597	2392	154	80	Wanda Ferro (PdL)
069	Chieti	CH	Abruzzo	397 123	2588	153	104	Enrico Di Giuseppantonio (UdC)
013	Como	CO	Lombardia	594 988	1288	462	160	Leonardo Carioni (LN)
078	Cosenza	CS	Calabria	734 656	6650	110	155	Mario Oliverio (PD)
019	Cremona	CR	Lombardia	363 606	1771	205	115	Massimiliano Salini (PdL)
101	Crotone	KR	Calabria	174 605	1716	102	27	Stanislao Zurlo (PdL)
004	Cuneo	CN	Piemonte	592 303	6902	86	250	Gianna Gancia (LN)
086	Enna	EN	Sitsiilia	172 485	2561	67	20	Erivolinik^{[Märkus 1]}
109	Fermo	FM	Marche	177 914	860	207	40	Fabrizio Cesetti (SEL)
038	Ferrara	FE	Emilia-Romagna	359 994	2630	137	26	Marcella Zappaterra (PD)
048	Firenze	FI	Toscana	998 098	3515	284	44	Andrea Barducci (PD)
071	Foggia	FG	Puglia	640 836	6966	92	64	Antonio Pepe (PdL)
040	Forlì-Cesena	FC	Emilia-Romagna	395 489	2376	166	30	Massimo Bulbi (PD)
060	Frosinone	FR	Lazio	498 167	3243	154	91	Antonello Iannarilli (PdL)
010	Genova	GE	Liguuria	882 718	1839	480	67	Alessandro Repetto (PD)
031	Gorizia	GO	Friuli-Venezia Giulia	142 407	466	306	25	Erivolinik^{[Märkus 1]}
053	Grosseto	GR	Toscana	228 157	4501	51	28	Leonardo Marras (PD)
008	Imperia	IM	Liguuria	222 648	1156	193	67	Luigi Sappa (PdL)
094	Isernia	IS	Molise	88 694	1528	58	52	Luigi Mazzuto (PdL)
011	La Spezia	SP	Liguuria	223 516	881	254	32	Marino Fiasella (PD)
066	L'Aquila	AQ	Abruzzo	309 820	5035	62	108	Antonio Del Corvo (PdL)
059	Latina	LT	Lazio	555 692	2250	247	33	Armando Cusani (PdL)
075	Lecce	LE	Puglia	815 597	2759	296	87	Antonio Maria Gabellone (PdL)
097	Lecco	LC	Lombardia	340 167	816	417	90	Daniele Nava (PdL)
049	Livorno	LI	Toscana	342 955	1211	283	20	Giorgio Kutufà (PD)
098	Lodi	LO	Lombardia	227 655	782	291	61	Pietro Foroni (LN)
046	Lucca	LU	Toscana	393 795	1773	222	35	Stefano Baccelli (PD)
089	Lõuna-Sardiinia		Sardiinia	357 071	6530	57	78	Erivolinik^{[Märkus 1]}
043	Macerata	MC	Marche	325 362	2774	117	50	Antonio Pettinari (UdC)
020	Mantova	MN	Lombardia	415 442	2339	178	70	Alessandro Pastacci (PD)
045	Massa ja Carrara	MS	Toscana	203 901	1157	176	17	Osvaldo Angeli (PD)
077	Matera	MT	Basilicata	203 726	3447	59	31	Francesco Stella (PD)
083	Messina	ME	Sitsiilia	653 737	3247	201	108	Nanni Ricevuto (PdL)
015	Milano	MI	Lombardia	3 156 694	1575	2004	134	Guido Podestà (PdL)
036	Modena	MO	Emilia-Romagna	700 913	2689	261	47	Emilio Sabattini (PD)
108	Monza ja Brianza	MB	Lombardia	849 636	405	2098	55	Dario Allevi (PdL)
063	Napoli	NA	Campania	3 080 873	1171	2631	92	Luigi Cesaro (PdL)
003	Novara	NO	Piemonte	371 802	1339	278	88	Diego Sozzani (PdL)
091	Nuoro	NU	Sardiinia	160 677	3934	41	52	Erivolinik^{[Märkus 1]}
095	Oristano	OR	Sardiinia	166 244	3040	55	88	Erivolinik^{[Märkus 1]}
028	Padova	PD	Veneto	934 216	2 143	436	104	Barbara Degani (PdL)
082	Palermo	PA	Sitsiilia	1 249 577	4992	250	82	Giovanni Avanti (UdC)
034	Parma	PR	Emilia-Romagna	442 120	3450	128	47	Vincenzo Bernazzoli (PD)
018	Pavia	PV	Lombardia	548 307	2965	185	190	Daniele Bosone (PD)
054	Perugia	PG	Umbria	671 821	6332	106	59	Marco Vinicio Guasticchi (PD)
041	Pesaro ja Urbino	PU	Marche	366 963	2564	143	60	Matteo Ricci (PD)
068	Pescara	PE	Abruzzo	323 184	1225	264	46	Guerino Testa (PdL)
033	Piacenza	PC	Emilia-Romagna	289 875	2590	112	48	Massimo Trespidi (PdL)
050	Pisa	PI	Toscana	417 782	2445	171	39	Andrea Pieroni (PD)
047	Pistoia	PT	Toscana	293 061	965	304	22	Federica Fratoni (PD)
093	Pordenone	PN	Friuli-Venezia Giulia	315 323	2130	148	51	Erivolinik^{[Märkus 1]}
076	Potenza	PZ	Basilicata	383 791	6549	59	100	Piero Lacorazza (PD)
100	Prato	PO	Toscana	249 775	365	684	7	Lamberto Gestri (PD)
088	Ragusa	RG	Sitsiilia	318 549	1614	197	12	Erivolinik^{[Märkus 1]}
039	Ravenna	RA	Emilia-Romagna	392 458	1858	211	18	Claudio Casadio (PD)
080	Reggio Calabria	RC	Calabria	566 977	3184	178	97	Giuseppe Raffa (PdL)
035	Reggio Emilia	RE	Emilia-Romagna	530 343	2292	231	45	Sonia Masini (PD)
057	Rieti	RI	Lazio	160 467	2750	58	73	Fabio Melilli (PD)
099	Rimini	RN	Emilia-Romagna	329 302	863	382	27	Stefano Vitali (PD)
058	Rooma	RM	Lazio	4 194 068	5352	784	121	Nicola Zingaretti (PD)
029	Rovigo	RO	Veneto	247 884	1790	138	50	Tiziana Virgili (PD)
065	Salerno	SA	Campania	1 109 705	4918	226	158	Edmondo Cirielli (PdL)
090	Sassari	SS	Sardiinia	337 237	4281	79	66	Erivolinik^{[Märkus 1]}
009	Savona	SV	Liguuria	287 906	1545	186	69	Angelo Vaccarezza (PdL)
052	Siena	SI	Toscana	272 638	3823	71	36	Simone Bezzini (PD)
014	Sondrio	SO	Lombardia	183 169	3210	57	78	Massimo Sertori (LN)
089	Siracusa	SR	Sitsiilia	404 271	2108	192	21	Erivolinik^{[Märkus 1]}
073	Taranto	TA	Puglia	580 028	2436	238	29	Giovanni Florido (PD)
067	Teramo	TE	Abruzzo	312 239	1948	160	47	Valter Catarra (PdL)
055	Terni	TR	Umbria	234 665	2122	111	33	Feliciano Polli (PD)
081	Trapani	TP	Sitsiilia	436 624	2460	177	24	Erivolinik^{[Märkus 1]}
022	Trento^{[Märkus 2]}	TN	Trentino-Alto Adige/Südtirol	529 457	6203	85	217	Lorenzo Dellai (UpT)
026	Treviso	TV	Veneto	888 249	2477	359	95	Leonardo Muraro (LN)
032	Trieste	TS	Friuli-Venezia Giulia	236 556	212	1116	6	Erivolinik^{[Märkus 1]}
030	Udine	UD	Friuli-Venezia Giulia	541 522	4904	110	136	Pietro Fontanini (LN)
001	Torino	TO	Piemonte	2 302 353	6829	337	315	Antonio Saitta (PD)
012	Varese	VA	Lombardia	883 285	1199	737	141	Dario Galli (LN)
027	Veneetsia	VE	Veneto	863 133	2461	351	44	Francesca Zaccariotto (LN)
103	Verbano-Cusio-Ossola	VB	Piemonte	163 247	2256	72	77	Massimo Nobili (PdL)
002	Vercelli	VC	Piemonte	179 562	2088	86	86	Carlo Riva Vercellotti (PdL)
023	Verona	VR	Veneto	920 158	3120	295	98	Giovanni Miozzi (PdL)
102	Vibo Valentia	VV	Calabria	166 560	1139	146	50	Francesco De Nisi (PD)
024	Vicenza	VI	Veneto	870 740	2723	320	121	Attilio Schneck (LN)
056	Viterbo	VT	Lazio	320 294	3614	89	60	Marcello Meroi (PdL)
Kokku	–	–	–	60 626 442	301 338	202	7998	–

Itaalia maakonnad ja nende koosseisu kuuluvad provintsid
Abruzzo
Basilicata
Calabria
Campania
Emilia-Romagna
Friuli-Venezia Giulia
Lazio
Liguuria
Lombardia
Marche
Molise
Piemonte
Puglia
Sardiinia
Sitsiilia
Toscana
Trentino-Alto Adige
Umbria
Valle d'Aosta
Veneto

Ajalugu

Provintside arv Itaalias alates 1861. aastast

Provintside arv
Aasta	Arv
1861	59
1866	68
1870	69
1920	70
1923	73
1924	76
1927	93
1934	94
1935	95
1941	98
1945	96
1947	91
1954	92
1968	93
1970	94
1974	95
1992	103
2001	107
2004	110
2016	107

Itaalia kuningriik

Itaalia kuningriigi loomisel 1861. aastal oli Itaalias 59 provintsi. Riigi territoorium oli sel ajal väiksem – kuningriigi koosseisu ei kuulunud Veneto, Friuli-Venezia Giulia, Trentino-Alto Adige ja Lazio maakonnad.

Pärast Kolmandat iseseisvussõda liideti 1866. aastal Veneto, Friuli ja Mantova maa-alad. Lisandus 9 provintsi – Belluno, Mantova, Padova, Rovigo, Treviso, Veneetsia, Verona, Vicenza ja Udine, mis kõik olid eelnevalt olnud Austria keisririigi koosseisus. Lõpuks, pärast Rooma ja selle provintsi ühendamist 1870. aastal, tõusis provintside arv 69-le.

Pärast Esimest maailmasõda ühendati riigiga uued territooriumid. Trento provints loodi 1920. aastal. La Spezia, Trieste ja Ionio provintsid loodi 1923. aastal. 1924. aastal loodi uued provintsid – Fiume, Pola ja Zara, mis viis provintside koguarvu Itaalias 76ni.

Maailmasõdadevaheline aeg

1927. aastal leidis aset üldine provintside ümberkorraldamine. Loodi 17 uut provintsi (Aosta, Vercelli, Varese, Savona, Bolzano, Gorizia, Pistoia, Pescara, Rieti, Terni, Viterbo, Frosinone, Brindisi, Matera, Ragusa, Castrogiovanni, Nuoro) ning likvideeriti Caserta provints.

Littoria provints (Latina) loodi 1934. ja Asti provints 1935. aastal.

Pärast Teist maailmasõda

1945. aastal, pärast sõda, muudeti Aosta provintsi nimetus Valle d'Aosta provintsiks ja Littoria provints Latina provintsiks; loodi uus, Caserta provints. 10. veebruaril 1947 allkirjastatud Pariisi rahulepingutega kaotas Itaalia Istria, Carnaro ja Dalmazia provintsid ning osa Trieste ja Gorizia provintsidest. Lisaks okupeerisid ameerika ja inglise väed Trieste provintsi. Itaalia Vabariigis oli sünnihetkel seega 91 provintsi. 1951. aastal nimetati Ionio provints ümber Taranto provintsiks ja 1954. aastal tagastati Itaaliale Trieste provints.

Lähiajalugu

Pordenone provints loodi 1968., Isernia provints 1970. ja Oristano provints 1974. aastal. 1992. aastal loodi kokku 8 provintsi – Verbano-Cusio-Ossola, Biella, Lecco, Lodi, Rimini, Prato, Crotone ja Vibo Valentia, Forlì nimetati ümber Forlì-Cesena provintsiks.

Sardiinias asutati 2001. aastal neli uut provintsi, mis hakkasid toimima 2005. aastal – Olbia-Tempio, Ogliastra, Medio Campidano (likvideeriti 2016. aastal) ja Carbonia-Iglesias (likvideeriti 2016. aastal); 2004. aastal loodi Itaalias veel 3 provintsi – Monza ja Brianza, Fermo ja Barletta-Andria-Trani.

2016. aasta lõpu seisuga oli Itaalias kokku 107 provintsi ja suurlinnapiirkonda.

Endised provintsid

Ajaloolised, likvideeritud provintsid

Aosta provints (itaalia keeles: Provincia di Aosta) (1927–1945). Sai 1948. aastal Aosta oru autonoomseks maakonnaks (itaalia keeles: regione).
Terra di Lavoro provints (itaalia keeles: Provincia di Terra di Lavoro ) (1861–1927). Jagati praegusteks Frosinone, Latina ja Caserta provintsideks.

Istria ja Dalmaatsia provintsid

Zadari provints (itaalia keeles: Provincia di Zara) (1923–1947)
Pula provints (itaalia keeles: Provincia di Pola) (1923–1947). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris
Rijeka provints (itaalia keeles: Provincia di Fiume) (1924–1947). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris

Teise maailmasõja ajal asutatud provintsid

Ljubljana provints (itaalia keeles: Provincia di Lubiana) (1941–1943). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris
Spliti provints (itaalia keeles: Provincia di Spalato) (1941–1943). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris ja siis Horvaatia poolt.
Kotori provints (itaalia keeles: Provincia di Cattaro) (1941–1943). Okupeeriti Saksamaa poolt 1943. aasta septembris

Koloniaalprovintsid

Rhodese provints (itaalia keeles: Provincia di Rodi ) (1923–1947) või Itaalia Egeuse saared (itaalia keeles: Isole italiane dell'Egeo).
Itaalia Liibüa jagati neljaks provintsiks ja üheks territooriumiks
- Tripoli provints (itaalia keeles: Provincia di Tripoli) (1937–1943).
- Misurata provints (itaalia keeles: Provincia di Misurata) (1937–1943).
- Benghazi provints (itaalia keeles: Provincia di Bengasi) (1937–1943).
- Derna provints (itaalia keeles: Provincia di Derna) (1937–1943).

Teoreetilised provintsid

Lääne Alpide provints (itaalia keeles: Provincia di Alpi Occidentali).

Märkused

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Erivolinik (itaalia keeles commissario straordinario) on riigi keskvalitsuse poolt provintsi ajutiseks juhiks määratud ametnik.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Autonoomne provints

Viited

Välislingid

Provints (Itaalia) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[erivolinik-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Erivolinik (itaalia keeles commissario straordinario) on riigi keskvalitsuse poolt provintsi ajutiseks juhiks määratud ametnik.

[autonomous-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Autonoomne provints

[Märkus 1]

[Märkus 2]