Munkkiniemi

Munkkiniemi (rootsi keeles Munksnäs) on linnaosa Lääne-Helsingis.

Munkkiniemi
soome Munkkiniemi
rootsi Munksnäs
Pindala: 4,74 km²
Elanikke: 17 948 (1.01.2019)
Rahvastikutihedus: 3786 in/km²

Munkkiniemi osad on Vanha Munkkiniemi, Kuusisaari, Lehtisaari, Munkkivuori, Niemenmäki ja Talinranta. Tihti mõeldakse Munkkiniemi all ainult Vana-Munkkiniemit (Vanha Munkkiniemi).

Ajalugu

Munkkiniemi oli keskajal Vantaale kuuluv küla. Arvatakse, et see on saanud nime Padise kloostri munkadelt, kelle valduses olid 14.–15. sajandil suured maa-alad Uusimaa piirkonnas, kuid mungakloostrit Munkkiniemiks nimetatud piirkonnas olnud ei ole.

Munkkiniemi külad liideti 1600. aastatel Munkkiniemi mõisaga. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis mõisa vallastumisel Georg Skyttele 1629. aastal. Mõisa omanikud vahetusid mitmel korral järgmise 200 aasta jooksul, kui mõis siirdus 1837. aastal Ramsay perekonnale.

Suurejoonelist kinnsvaraäri Helsingis ajanud Steniuse perekonna omanduses olnud A.B. M.G. Steniuse selts ostis 1910. aastal Munkkiniemi mõisa alad tolleaegselt omanikult George Ramsaylt. Mõisa häärber ja seda ümbritsev ala jäi siiski endisele omanikule.

1910. aastatel hakkas Munkkiniemis tekkima puhkepiirkonnale omane asustus. Steniuse selts tellis 1912. aastal Eliel Saariselt projekti Munkkiniemi ja Haaga alade planeeringuks. Suurejoonelist projekti esitleti 1915. aastal, kuid sellest teostus lõpuks ainult nelja pere ridaelamu praeguse Hollantilaisentie ääres ja mõned tänavad.

• 
  Vaade Laajalahti väljakule trammipeatusest
• 
  Munkkiniemi rand päikseloojangu ajal. Taustal (Espoo poolel) on näha Fortumi ja Kone peakontorid.

Välislingid

• Munkkiniemi ajaloost