Lechts
Lechts oli Eestimaa vasallisuguvõsa. Rüütlid said perekonnanime Ambla kihelkonnas asuva Lehtse küla järgi.[1]
Suguvõsa liikmeid
muuda- 1306 on mainitud kahte Järvamaa rüütlit, kes võisid olla eestlased[viide?]: Berthold von Lechtest[2], hilisem mõjukas Taani kuninga vasall ja üks Taani kuninga Põhja-Eesti nõunikest, (1339) Taani kuninga viitse-asehaldur[3]/Toompea linnusepealiku asemik[4] Tallinnas ja Henricus von Lechtest.
- 1345. aastal rüütel, Henrik von Lechtes[5]
- 1346. aastast on andmeid Tidericus Lechtest, Tallinna raehärrast ja kanoonikust[6]
- 1412. aastast on andmeid rüütel, Johan Lechtsist[7][8]
- Hans von Lechtes, kellele 1467. aastal Liivimaa ordumeister Johann von Mengede läänistas mõisa[9], kelle järgi on Lehtse mõis ka nime saanud.
Viited
muuda- ↑ Tiit Saare. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Argo, 2006. Lk 37
- ↑ Mihkel Mäesalu. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. Tuna, 2021, nr 2, lk 11
- ↑ Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung, Kas Eesti oli esimene Taani kuningriigi piirkond, kus Valdemar IV suutis oma võimu kehtestada?, Carlsbergi stipendiaadid 8, blogi.linnamuuseum.ee (vaadatud 29.01.2024)
- ↑ Tiina Kala, Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal, Tuna 3/2014, lk 10
- ↑ DANMARKS RIGES BREVE. UDGIVET AF DET DANSKE SPROG- OG LITTERATURSELSKAB: 3. række 2. bind: 1344-1347. UNDER LEDELSE AF FRANZ BLATT, KØBENHAVN 1959, Henrik v. Lechtes, ridder, lk 138, 178
- ↑ Tidericus Lechtes, Tallinna raehärra ja kanooniku pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
- ↑ Tidericus Lechtes, Lechts, Johan; rüütli pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
- ↑ Liivi Aarma. Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 11. Juuru, Maidla, Atla, Mahtra, Järlepa, Umbru, Kädva, Ingliste, Hõreda, Pae, Raplamaa Sõnumid, nr. 1, 4 jaanuar 201
- ↑ Lehtse mõis (Ambla khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis