Kabala mõis (Pilistvere)

Kabala mõis (saksa keeles Cabbal või Kabbal) oli mõis Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisa ala Järva maakonna Türi valla territooriumile.

Ajalugu

Kabala mõisa peahoone ehitas 18. sajandi II poolel parun Johannes (Hans) von Uexküll.

19. sajandi algul sai mõisa omanikuks Raadi mõisa majoraathärra, kreisimarssal Reinhold Wilhelm von Liphart. Hiljem on mõisa omanud Taubed ja Vietinghoffid.

Mõisa kolmekorruseline peahoone valmis 1774. aastal. Esimesel korrusel asusid majandusruumid (sealhulgas uusbarokses raamistuses Kabala mõisa omanike dekoratiivsete aaderdatud vapikilpide ja puitpaneelidest seinaga mõisniku kabinet), teisel korrusel esindus- ja eluruumid ning kolmandal korrusel keskrisaliidi kohal pealisehitis. Mõisas olid baroksed, reljeefsetest ja värvilistest kahhelkividest ahjud. Peahoone taga oli pärn aalleega ümbritsetud barokkaed.

Pärast peahoone valmimist hakati rajama vabakujunduslikus barokkstiilis parki, mis valmis 18. sajandi lõpus koos avara ovaalse esiväljakuga. Pargi hulka kuuluvad peahoone ees olevat kaks harilikku tamme.

Mõisa kõrvalhooned asetsesid poolkaares ümber pargi. Kõrvalhooneteks olid valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad.

4. veebruaril 1891 sündis Kabala mõisas eesti pikamaajooksja Jüri Lossmann.^[1]

1905. aasta sügisel oli Kabalas mõisnike omakaitse staap.^[2]

Alates 1923. aastast on mõisa härrastemajas tegutsenud kool. Nõukogude ajal oli seal lasteaed, 2012. aastal liideti sellega kool ja õppeasutuse nimeks sai Kabala Kool-Lasteaed. 2015. aastal liideti Retla Kool, Oisu lasteaed Kelluke ja Kabala Kool-Lasteaed üheks õppeasutuseks ning sellest ajast on Kabala mõisas Retla-Kabala Kooli üks õppekoht.^[1]

Kabala mõisa valitsejamajas tegutsevad kohalik rahvamaja ja raamatukogu.^[1]

Ajalooliselt läbis mõisasüdant Türi–Viljandi maantee (tänapäeval Türi–Arkma maantee), mis õgvenduste järel kulgeb paarsada meetrit lääne pool.

Tänapäeval korraldatakse mõisa pargis kultuuriüritusi.^[1]