Johannes III (paavst)
|
See artikkel räägib paavstist; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Johannes III. |
Johannes III (ladinapäraselt Ioannes III) oli paavst 561–574. Ta oli 61. paavst.
| Johannes III | |
|---|---|
| Sünninimi | Johannes Catelinus |
| Valitsemisaja algus | 17. juuli 561 |
| Valitsemisaja lõpp | 13. juuli 574 |
| Eelkäija | Pelagius I |
| Järeltulija | Benedictus I |
| Sünnikoht | Rooma |
| Surmakuupäev | 13. juuli 574 |
| Surmakoht | Rooma |
Johannes oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast ja ta oli Anastasiuse poeg. Süüria õpetlase Evagrios Scholasticose järgi oli tema sünninimi Catelinus. "Liber Pontificalises" on tema isa kohta märgitud illustri viro, mille alusel kirikuloolased peavad teda Rooma senaatoriks.
Teda on seostatud alamdiakon (kardinaldiakon) Johannesega, keda paavst Pelagius I mainis oma traktaatides.
Paavstiks saamine
muudaJohannes III pühitseti paavstiks 17. juulil 561, kui tema valimist oli tunnustanud Bütsantsi keiser Justinianus I.
Suhted langobardidega
muudaJohannes III ajal tungisid Itaaliasse langobardid. Aastal 571 reisis paavst Napolisse, kus ta veenis Bütsantsi eksarhi Narsest kaitsma Roomat langobardide eest.
Paavst siirdus seejärel segastel asjaoludel Roomast Napolisse ja hiljem Rooma lähistel asuvasse Santi Tiburtio e Valeriano kirikusse, kust ta naasis pärast Narsese surma Lateraani paleesse. "Liber Pontificalise" järgi taunisid Rooma elanikud Narsest, kelle lahkumise järel otsustas ka paavst linnast lahkuda.
Suhted Gallia piiskoppidega
muudaJohannes III nimetas 11. märtsil 562 Soissons'i Saint-Medardi kloostri Gallia peakloostriks.
Aastal 567 mõisteti Lyoni sinodil hukka Embruni piiskop Salonius ja Gapi piiskop Sagittarius, kes apelleerisid paavstile.
Johannes III sai kirja Burgundia kuningalt Guntramilt. Paavst otsustas, et mõlemad piiskopid tuleb taas kinnitada nende ametites.
Suhted Itaalia piiskoppidega
muudaJohannes III ordineeris 15. septembril 568 Ravenna peapiiskopi Petruse, kellele ta andis 22. septembril palliumi.
Milano peapiiskop Laurentius II teatas aastal 573 osaduse taastamisest Roomaga, mis oli katkestatud seoses Kolme peatüki tüliga. Samal põhjusel paavstiga tülitsenud Aquileia piiskop ei soostunud Roomaga leppima.
Liturgilised otsused
muudaJohannes III kohustas Lateraani basiilika preestreid viima katakombidesse armulauda ja süütama küünlaid.
Johannes III kultuuriloos
muudaJohannes III ajal valmis Roomas Santi Apostoli kirik. Ta lasi "Liber Pontificalise" järgi taastada Rooma katakombe.
Kristlik eetika
muudaJohannes III abistas vaeseid.
Ordinatsioonid
muudaJohannes III ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 61 piiskoppi, 38 preestrit ja 13 diakonit.
Surm
muudaJohannes III suri 13. juulil 574 Roomas ja maeti "Liber Pontificalise" järgi Rooma Peetri kirikusse.
Kirjandus
muuda- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
muuda- Artikkel Johannes III kohta (inglise keeles)
- Artikkel Johannes III kohta. (inglise keeles)
- Johannes III dokumendid.
| Eelnev Pelagius I |
Rooma paavst 561–574 |
Järgnev Benedictus I |