Eesti asulad

ametlik asustusüksus Eestis

Eesti asustusjaotuses on asula asustusüksus, millele on määratud lahkmejoon ja kohanimi ja mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa.[1]

Eesti omavalitsusüksuste asulad on tänapäeval asustusjaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, rahvaarvu, paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide[viide?] ning Vabariigi Valitsuse 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud järgmiselt:[1]

  1. küla – hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula;
  2. alevik – üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula;
  3. alev ja linn asustusüksusena – üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

2024. aasta seisuga oli Eestis 47 linna, 13 alevit, 186 alevikku ning 4457 küla.[2]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord". Riigi Teataja I 2004, 82, 550. Tallinn: Riigikantselei. § 2.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) muudatused (vaadatud 15.09.2024)