Diatomiit

Diatomiit (rahvakeeles pigilöör^[1]) on peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim.

Diatomiit on enamasti valget värvi pehme pudenev kerge kivim, mis meenutab mõnevõrra kriiti, kuid on sellest pehmem ning kergem. Diatomiit moodustub veekogude põhja settinud opaalist kojaga fütoplanktonist.

Diatomiidil on palju erinevaid tööstuslikke rakendusi. Näiteks kasutatakse seda täite- ja isolatsioonimaterjalina ehituses ja kuumandusahjudes^[1] ning sorbendina keemiatööstuses.^[2]

Eestis on diatomiiti kaevandatud Narva jõe äärest Tõrvalast, kus asub 50 km² suurune maardla.^[3]^[4]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Tõrvalasse avatakse kaevandus. Uus Eesti Narva uudised. Nr 1, 21.05.1936
↑ "Eest maavarad". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 13. augustil 2015.
↑ 21.04.2014 Eesti entsüklopeedia veebiversioonis
↑ Töid diatomiidi kaevanduses (1937) Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 125, 5/7

[UENU1-36-1] 1,0 ^1,1 Tõrvalasse avatakse kaevandus. Uus Eesti Narva uudised. Nr 1, 21.05.1936

[2] "Eest maavarad". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 13. augustil 2015.

[EEveebis-3] 21.04.2014 Eesti entsüklopeedia veebiversioonis

[4] Töid diatomiidi kaevanduses (1937) Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 125, 5/7

[1]

[2]

[3]

[4]