Clara Zetkin

Clara Josephine Zetkin (neiupõlvenimi Eissner; 5. juuli 1857 Wiederau, Saksimaa kuningriik – 20. juuni 1933 Arhangelskoje, Moskva oblast) oli Saksa sotsialist ja naisõiguslane. Ta kuulus 1878–1917 Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse ja 1919–1933 Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. 1916. aastal oli ta üks Spartakusbundi asutajaid.

Elulugu

Clara Eissner õppis õpetajaks. Kuna Bismarck keelustas 1878 Saksamaal sotsialistide tegevuse, läks ta elama Zürichisse ja 1882 Pariisi, kus osales Sotsialistliku Internatsionaali asutamises. Seal tutvus ta vene revolutsionääri Ossip Zetkiniga, abiellus ja võttis tema perekonnanime; paar sai kaks poega. Hiljem (1899–1928) oli Clara Zetkin abielus näitleja Georg Friedrich Zundeliga.

Clara Zetkin naasis 1891. aastal Saksamaale ja andis välja marksistlikku ajalehte Die Gleichheit (Võrdsus). 1919. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse, mida ta esindas ka Saksamaa Reichstagis Weimari Vabariigi ajal 1920–1933. Saksamaal oli ta aktiivne koos Rosa Luxemburgiga. Nad kritiseerisid koos revisionismi.

Zetkin on tuntud ka naisõiguslasena. Teda peetakse 1910. aastal algatatud rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algatajaks.^[viide?]

1921. aastal valiti ta Nõukogude Venemaal, Moskvas tegutseva ja Venemaa kommunistliku partei poolt finantseeritava Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee Presiidiumi liikmeks.

Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal keelustati Saksamaa Kommunistlik Partei ja Clara Zetkin läks jälle eksiili, seekord Nõukogude Liitu. Ent juba järgmisel kuul ta haigestus ja suri 75-aastaselt.

Clara Zetkini teostest

Eesti keeles on ilmunud Klara (Clara) Zetkini artikkel "Naisterahwas ja tema majanduseline seisukord", mis jaotus osadeks "Pööre naisterahwa majanduslises seisukorras", "Naisterahwas ja seltskondlik elu", "Naisterahwas ja lastekaswatus". Ta jälgis naise ühiskondliku positsiooni ajaloolist kujunemist, tõdedes, et naise olukord on töölise omaga võrdne (mitte viletsam), kasutab sõna "kodune ori". Edasi selgitas Zetkin, kuidas naisest sai vabrikutööline, rahateenija, millega pandi alus tema iseseisvusele ja "vabastamisele", pakkudes välja uue naise ideoloogilise ja praktilise lahenduse, eeskätt vana abielumudeli teisenemise kaudu: "Lastekasvatus wõetakse – ja piab wõetama – perekonna käest ja antakse seltskonna kätte, ema käest kaswatusteadlaste kätte, selle sõna kõige laialisemas mõttes." Igal juhul on lastekasvatajad ka uues ühiskonnas naised, mistõttu tuleb edendada naiste haridust. Zetkin ei näe justkui muud põhjust, miks naiste haridust ja maailmanägemust arendada.

Eesti keeles ilmunud

Lenin - maailma naistele. Tallinn: Eesti Raamat, 1975.
Lenin ja naisterahwa wabastamine. Leningrad: Eesti Kirjastuse Ühisus, 1925.
Wõitlus vabaduse ja rahu eest Wenemaal. Peterburis: Eesti töörahwa kommuuna kultuura ja ariduse walitsus, 1919.
Naisterahwas ja tema majandusline seisukord. Tallinn: 1907

Vaata ka

Kirjandus

Hardel, Lilo. Tütarlaps Wiederaust, jutustus / saksa keelest tõlkinud Salme Juhani, illustreerinud B. Nast. Tallinn: Eesti Raamat, 1970
Ilberg, Hanna. Clara Zetkin, biograafia / Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. (Biograafiline sari)