Alar Karis
Alar Karis (sündinud 26. märtsil 1958 Tartus) on eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, alates 11. oktoobrist 2021 Eesti president.
| Alar Karis | |
|---|---|
_(cropped).jpg) Alar Karis (2022) | |
| 6. Eesti president | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 11. oktoober 2021 | |
| Eelnev | Kersti Kaljulaid |
| Eesti Rahva Muuseumi direktor | |
|
Ametiaeg 8. aprill 2018 – 7. september 2021 | |
| Eelnev | Tõnis Lukas |
| Järgnev | Kertu Saks (kuni 12.12.2021 Rein Kinkar (kt)) |
| Eesti riigikontrolör | |
|
Ametiaeg 26. märts 2013 – 7. aprill 2018 | |
| Eelnev | Mihkel Oviir |
| Järgnev | Janar Holm |
| Tartu Ülikooli rektor | |
|
Ametiaeg 1. juuli 2007 – 30. juuni 2012 | |
| Eelnev | Tõnu Lehtsaar (kohusetäitja) |
| Järgnev | Volli Kalm |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
26. märts 1958 Tartu |
| Abikaasa | Sirje Karis |
| Vanemad | Harry Karis, Virve Karis |
| Alma mater | Eesti Põllumajandusakadeemia |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | arengubioloogia, molekulaargeneetika, transgeenne tehnoloogia |
| Töökohad |
Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut Erasmuse Rotterdami Ülikool Tartu Ülikool Visgenyx |
| Tuntumad õpilased | |
Ta on olnud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektor. Aastatel 2013–2018 oli ta riigikontrolör ja 2018–2021 Eesti Rahva Muuseumi direktor.
Haridus
muuda
Karis on lõpetanud 1976. aastal Tartu 2. Keskkooli[1] ja 1981. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia veterinaariateaduskonna. Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis.[2] 2010. aastast on ta Eesti Üliõpilaste Seltsi koopteeritud vilistlane.
Töökäik
muudaTeadlasena
muudaAastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis, seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) Eesti Teaduste Akadeemia alluvuses töötavas Eesti Biokeskuses.[3]
1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur Hamburgi Ülikoolis Saksamaal, siis 1992–1993 teadur Rahvuslikus Meditsiini Instituudis Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur Erasmuse Ülikoolis Rotterdamis Hollandis.[3]
1996. aasta alguses asus ta tööle Tartu Ülikooli, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.[3]
1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,[4] mille juhatuse liige oli ta aastani 2005.[viide?] Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.[4][5]
Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina
muudaAastatel 2003–2007 oli ta Eesti Maaülikooli rektor.[2][3] Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.[3] 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.[2]
31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st Tartu Ülikooli rektori ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid Volli Kalm ja Margit Sutrop 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.[2] Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult Ene Ergma (sai 143 häält).[2] Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt Tõnu Lehtsaarelt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli aulas 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle Eesti president Toomas Hendrik Ilves.[2] Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.[6] Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.[3]
Teised ametikohad
muuda2010. aastal nimetati Alar Karis Tšiili Vabariigi aukonsuliks.[7]
26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise riigikontrolöriks.[8]
2017. aasta oktoobris valiti Karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks.[9] Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.[3]
5. veebruaril 2020 valiti Karis Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.[10]
Presidendina
muuda31. augustil 2021 valiti Karis Eesti presidendiks,[11] ta asus ametisse 11. oktoobril.[12]
Visiidid presidendina
muudaVälisvisiidid
muuda
Pikemalt artiklis Alar Karise presidendivisiidid
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 14. oktoobril 2021 kohtus ta Riias parlamendi esimehe Ināra Mūrniecega, lisaks külastas Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi ning tutvus tulevase Eesti suursaatkonna hoonega.
Avaliku arvamuse uuringud
muudaVahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda Kantar Emori küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: Kersti Kaljulaid alustas 73%, Toomas Hendrik Ilves 71%, Arnold Rüütel 74%[13] ja Lennart Meri 32% toetusega).[14] Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.[13]
2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldusväärsuse küsitlustes teatas oma usaldusest Alar Karisele vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.[15]
2022. aasta märtsis–aprillis Kaitseministeeriumi tellimusel tehtud Norstati uuringus hindas presidendi institutsiooni usaldusväärseks 77% ja mitteusaldusväärseks 15% vastajatest.[16]
Riigikantselei tellitud ja Turu-uuringute AS-i lehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Tulemused Karise ametiperioodil:[17]
| Täielikult/pigem
usaldab, % |
Üldse/pigem
ei usalda, % | |
| 2022 juuni | 70 | 20 |
| 2022 august | 67 | 21 |
| 2022 september | 68 | 23 |
| 2022 oktoober | 67 | 24 |
| 2022 november | 70 | 21 |
| 2022 detsember | 70 | 20 |
Kirjutisi
muuda- Seebimullidest ja hingehoiust. Postimees, 14. oktoober 2008
- (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond. Postimees, 1. detsember 2008
- Kõrghariduskärpe külm hingus. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009
- Riik võiks anda kõrghariduse laenuks. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009
- Kuhu lähed, Eesti ülikool?. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009
Tunnustus
muuda- 2007 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2008 – Belgia Kuningriigi Leopold II orden (komandör)
- 2011 – Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden
- 2013 – Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst
- 2019 – Läti Tunnustusristi 3. klass (komandör)[18]
- 2019 – Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk
- 2021 – Riigivapi teenetemärgi kett
- 2023 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett
- 2024 – Ukraina Vürst Jaroslav Targa I järgu orden
Isiklikku
muudaAlar Karise isa on fütopatoloog Harry Karis.[19] Karise abikaasa Sirje Karis on olnud Eesti Ajaloomuuseumi direktor ja oli 2018–2022 Tartu Linnamuuseumi direktor. Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja Martin ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis (mõnes allikas ekslikult "Kristin").[20][21][22][23][24]
Karis oli aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansambli Rentaablus liige, kus ta mängis viiulit.[25]
Viited
muuda- ↑ "Vilistlased | 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri". miinaharma.ee. MHG. Vaadatud 3. septembril 2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 153–154
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "CV: Alar Karis". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 5. august 2022.
- ↑ 4,0 4,1 ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest. Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2000
- ↑ Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus. Universitas Tartuensis, nr 34, 22. oktoober 1999
- ↑ Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale. ERR, 19. märts 2012
- ↑ Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks. Eesti Päevaleht, 25. veebruar 2010
- ↑ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks. Postimees online, 26. märts 2013
- ↑ Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis. ERR, 27. oktoober 2017
- ↑ Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis. Eesti Maaülikooli pressiteade, 6. veebruar 2020
- ↑ Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks. ERR, 31. august 2021
- ↑ Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle. ERR, 11. oktoober 2021.
- ↑ 13,0 13,1 Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad. Kantar Emor, 23. september 2021
- ↑ Poolehoid Kaljulaidile püsib suur. Postimees, 19.10.2017
- ↑ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist. Kantar Emor, 27. aprill 2022
- ↑ Avalik arvamus riigikaitsest. 2022. Tellija: Kaitseministeerium, läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022
- ↑ Avaliku arvamuse uuringud. Riigikantselei
- ↑ Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8
- ↑ Eesti entsüklopeedia 14, lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3
- ↑ Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel
- ↑ Vilja Kohler (10.09.2018). "Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast". Tartu Postimees.
- ↑ Kirstin Karis, Geni.com (vaadatud 02.08.2024)
- ↑ "Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis", Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)
- ↑ Sirje Pärismaa, "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult", Õpetajate Leht, 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)
- ↑ "Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega". menu.err.ee. 31.08.2021. Vaadatud 1.09.2021.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Alar Karis |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Alar Karis |
- Vabariigi presidendi koduleht
- Alar Karis Eesti Teadusinfosüsteemis
- Indrek Rohtmets. Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat (intervjuu). Horisont, nr 1/ 2000, lk 13–17
- Alar Karis saates "Kukul külas", 1. juuni 2003, 1. osa, WMA fail, 2. osa, WMA fail
- Mirko Ojakivi. Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008
- Marju Himma. Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust. Tartu Postimees, 3. november 2008
- Mirko Ojakivi. "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma". Eesti Päevaleht, 1. september 2009
- Kairit Tsäro-Mirme. "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu". kroonika.delfi.ee, 24. september 2021
- President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks Postimees, 27. november 2021
- Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist ERR, 27. november 2021
| Eelnev Henn Elmet |
Eesti Maaülikooli rektor 2003–2007 |
Järgnev Mait Klaassen |
| Eelnev Tõnu Lehtsaar (kohusetäitja) |
Tartu Ülikooli rektor 2007–2012 |
Järgnev Volli Kalm |
| Eelnev Mihkel Oviir |
Riigikontrolör 2013–2018 |
Järgnev Janar Holm |
| Eelnev Tõnis Lukas |
Eesti Rahva Muuseumi direktor 2018–2021 |
Järgnev Kertu Saks |
| Eelnev Kersti Kaljulaid |
Eesti president astus ametisse 11. oktoobril 2021 |
Järgnev valitakse 2026 |