Puhasruum
Puhasruum on tootmises ja teaduslikus uurimistöös kasutatav keskkond, kus on madal saasteainete tase. Saasteained võivad olla tolm, õhuga levivad mikroobid, aerosooliosakesed ja keemilised aurud.[1] Täpsemalt on puhasruumis kindel saastetase, mida mõõdetakse osakeste arvuga kuupmeetri kohta. Tavaline linnaõhk sisaldab kuupmeetri kohta 35 000 000 osakest, mis on suuremad kui 0,5 µm. See vastab ISO 9 puhasruumi standardile. ISO 1 puhasruumis ei tohi olla ühtegi nii suurt osakest ja kuupmeetri kohta võib seal olla ainult 12 osakest, mis on väiksema diameetriga kui 0,3 µm.
Ülevaade
muudaPuhasruumid võivad olla väga suured. Terved tuhandeid ruutmeetreid katvad tootmisrajatised võivad olla puhasruumid. Selliseid puhasruume kasutatakse pooljuhtide tootmises, biotehnoloogias, meditsiinis ja teistel õhusaaste suhtes tundlikel aladel. Puhasruumi siseneb õhk läbi filtri, mis püüab kinni kogu õhusaaste. Ruumis olevat õhku filtreeritakse pidevalt uuesti, et eemaldada ruumis tekkinud saasteained.
Töötajad sisenevad ja väljuvad läbi õhuluku (mis mõnikord hõlmab suruõhuga pesemist) ja kannavad kaitsevahendeid, näiteks kapuutsi, näomaski, kindaid ja saapaid.
Puhasruumis kasutatavad seadmed on kavandatud tekitama võimalikult vähe õhusaastet. Kasutatakse ainult spetsiaalseid moppe ja ämbreid. Puhasruumi mööbel tekitab minimaalselt osakesi ja peab olema lihtsalt puhastatav.
Tihti ei kasutata seal looduslikust kiust materjale nagu paber, pliiats ja tekstiilid, vaid asendatakse need spetsiaalsete materjalidega. Puhasruumid ei ole steriilsed,[2] kontrollitakse ainult õhus levivaid osakesi. Selleks kasutatakse osakeste loendureid.
Osa puhasruume hoitakse positiivse rõhu all. See tagab, et lekete korral hakkab õhk kambrist väljuma, seega filtreerimata õhk sisse ei pääse.
Viited
muuda- ↑ AMF. "Puhasruum" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. märts 2018. Vaadatud 25. märtsil 2013.
- ↑ In NASA’s Sterile Areas, Plenty of Robust Bacteria New York Times, 9. October 2007