Ploom

Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest.

See artikkel on puuvilja kohta; perekonnanime kohta vaata artiklit Ploom (perekonnanimi)

Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranžist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte.

Kasutamine

Ploome võib süüa värskelt, kuumtöödelda ja konservida. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid lisatakse küpsetistesse ja jäätisesse. Ploome konservitakse, suhkrustatakse, kuivatatakse ja marineeritakse. Neist tehakse mahla, brändit (slivovits), nalivkat (paalinka) ja veini.

Sordirühmad

Eesti ploomisorte

Välismaa ploomisorte

Emma Leppermann

Ploom sümbolina

Ploomid on kujutatud Noarootsi valla vapil. Kolm punast ploomi sümboliseerivad ühelt poolt Noarootsis aretatud ploomisorti ("Noarootsi punane"), teiselt poolt ka kolme valla ajaloolist piirkonda – Noarootsi, Sutlepa ja Riguldi (1920.–1930. aastatel iseseisvad vallad).

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

2012. aastal toodeti maailmas 10,7 miljonit tonni ploome ja laukapuu vilju ning istandike kogupindala oli 2,53 miljonit hektarit.^[1] Aminohapetest sisaldavad ploomid kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,35 g).^[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal^[1]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Hiina	6 000 000*	56,1
Rumeenia	424 068	4,0
Serbia	391 485	3,7
Tšiili	300 000*	2,8
Türgi	297 026	2,8
Iraan	295 000*	2,8
USA	229 731	2,1
India	215 000*	2,0
Prantsusmaa	209 302	2,0
Hispaania	205 300	1,9
Maailm kokku	10 702 774	100
* – FAO hinnang

Toitained^[2]
Toitaine	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	87,23	g
Kalorsus	46	kcal
Valgud	0,70	g
Lipiidid	0,28	g
Tuhk	0,37	g
Süsivesikud	11,42	g
Sahharoos	1,57	g
Glükoos	5,07	g
Fruktoos	3,07	g
Galaktoos	0,14	g
Maltoos	0,08	g
Kiudained	1,4	g

Toiteelemendid^[2]
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	6,0	mg
Raud (Fe)	0,17	mg
Magneesium (Mg)	7,0	mg
Fosfor (P)	16,0	mg
Kaalium (K)	157,0	mg
Naatrium (Na)	-	mg
Tsink (Zn)	0,10	mg
Vask (Cu)	0,057	mg
Mangaan (Mn)	0,052	mg
Fluoriid (F)	2,0	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid^[2]
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	9,5	mg
B₁	0,028	mg
B₂	0,026	mg
B₃	0,417	mg
B₄	1,90	mg
B₅	0,135	mg
B₆	0,029	mg
E	0,26	mg
A	17,0	μg
β-karoteen	190	μg
Folaadid	5,0	μg
Luteiin+ zeaksantiin	73,0	μg
K	6,4	μg

Vaata ka

Ploomisortide loend

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 08.01.2015.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 03.01.2010.

[fao-1] 1,0 ^1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 08.01.2015.

[toit-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 03.01.2010.

[1]

[2]