Vikipeedia

Majanduskriis

Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine. Majanduskriise saab liigitada vastavalt sellele, millises käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud.[1] Üldiselt jaotuvad nad kahte gruppi: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik majanduskriisid toovad endaga kaasa majanduslanguse, mille suurus ja ulatus oleneb kõik vastava kriisi valdkonnast ja mõju suurusest.[2][3]

Börsihinnad

Kategoriseerimine

muuda

Pankade kokkuvarisemine

muuda
 
Panga klientide tunglemine raha väljavõtuks Saksamaal

‎Pankade kokkuvarisemise üheks suurimaks põhjustajaks on massiline hoiuste väljavõtmine panga klientide poolt. Kuna pangad laenutavad hoiuseid erinevatele firmadele ning eraisikutele, võib juhtuda selline olukord, kus ei jätku enam piisavalt raha, et kliendid enda hoiused välja saaksid võtta. Antud juhul lähevad hoiused kaotsi ning inimestel jääb enda raha kätte saamata. Pankade kokkuvarisemised juhtuvad kõige tihedamini, kui on eelnenud pikk riskantsete laenude väljajagamine, mida ei ole võimalik olnud tagasi maksta, põhjustades raha puudujäägi.[4][5]

Majandusmullide kokkukukkumine

muuda

Majandusmull tekib kui inimesed kaotavad põhjusliku ja konservatiivse mõtlemise ning satuvad lootusetuse ja ahnuse küüsi. Sellega luuakse kujutletav majandusmull teatud kindla kauba või toote vastu, tõstes selle hinda mitmekordselt. Antud hind püsib kõrgel vaid tänu inimeste arvamusele, et tegu on väga tulurikka tootega, kuid puudub kindel arusaam, kui palju tulu toode reaalselt sisse toob. Selle kõrgendatud ootustega lisandub tootele kordades rohkem ostjaid kui müüjaid.[6] Mulli kokkukukkumine saab alguse, kui üles upitatud toote ootused on reaalsuses palju madalamad eeldatust ning sellest tingitult hakkavad investorid oma osalust maha müüma ning hind kukub drastiliselt. Tuues kaasa antud toote või sektori kokkuvarisemise, kuni olukord stabiliseerub. Majandusmullide kokkuvarisemist on väga keeruline ennustada, kuna nendest saadakse alles siis aru, kui see juba on toimumas.[7] Tuntumate majandusmullide kokkuvarisemiste hulka kuuluvad 17. sajandi Hollandi tulbimaania ning 2008. aasta kinnisvaramull.[8]

Majanduskriiside põhjused ja tagajärjed

muuda

Strateegilised hindade muutused turgudel

muuda

Heade investeeringute tegemiseks on vajalik küllaldase informatsiooni omamine ning võime parimal viisil ennustada, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha.[9] Tulenevalt investorite eeldustest ja arvamustest võivad liikuma hakata ülespuhutud kuulujutud teatud toodete või turusektorite kohta. Selle tulemusel hakatakse rohkem raha suunama sinna suunda, samuti toimub sarnane trend ka vastupidi. Kui ennustatakse, konkurentsi investeeringute lõpetamist teatud alal, liiguvad ka teised rahaandjad sealt eemale. Sellise äraarvamise ja ennustamise puhul võivad turu hinnad ja toodete väärtused tugevalt kõikuda, kõik oleneb milline informatsioon liigub mööda investoreid ja arendajaid.[10]

Laenud

muuda

Pankade peamiseks tuluallikaks on laenuda väljajagamine. Firmad võtavad suuremahulisi laenu, et teha investeeringuid. Üritatakse järgida teatud reegleid laenude väljajagamisel, et hoida turgu stabiilsena, kuid alati jääb püsima oht, et laenuvõtjad ei ole võimelised tagasimakseid sooritada ning kuulutavad välja pankroti. Laenude liiga kergekäeline jagamine seab suured riskid erinevatele turuosadele, kuhu antud rahad investeeritakse. Hooletute laenude jagamisega ning riskide hindamiste eiramisega luuakse soodsamaid tingimusi pankade kokkuvarisemisteks.[11][12]

Ebakindlus ja ühiskondlik käitumine

muuda
 
Must reede Viinis 9. mail 1873

Paljud majanduskriisid ja majandusmullide lagunemised on järgnenud pärast uute tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu. Investoritel puuduvad veel kindlat arusaamad, millistel viisidel tuleks uutesse tehnoloogiatesse investeerida, et tagasisaadav tulu oleks maksimaalne. Seepärast on uute võimalustega alati kaasnev ebakindlus, millest on tihti raske üle saada.[13] Pärast esimeste investorite edu on läbi infovoolude jõudnud üldisele turule, hakkavad ülejäänud samuti enda raha samasse tootesse paigutama, lootes, et nendel õnnestub samasugune võidukäik. Need otsused võetakse vastu rohkem lootuste ja kindlustundega, mis esialgsed investorid on neile tekitanud. Puuduvad ratsionaalsed uuringud ning ennustused, kas see on üldse tulurikas ka uues keskkonnas ja pikemas perspektiivis. Hakatakse tegutsema karjana, järgides esimesi.[14]

Ülevaate ja regulatsioonide puudujäägid

muuda

Valitsused on alati püüdnud majanduskriiside riske vähendada, selleks kehtestatakse teatud regulatsioonid turgudele ja pankadele. Üheks selliseks meetmeks on majandusaruannete avalikustamine, et kõigil oleks kindel pilt firmade rahalisest võimekusest.[15] Majanduskriiside tekkimisele kaasaaitavaks teguriks on peetud ebapiisavate regulatsioonide kehtestamine, täpsema näitena võib esile tuua 2008. aastal USA majanduskriisi ühe peapõhjustaja laenude liiga lihtne väljajagamine. Ebapiisavate regulatsioonide tõttu on võimalik ka pettuste läbiviimine. Enda majandusliku olukorra ülepaisutamine ning nõnda lisa investorite meelitamine.[16][17] Ebapiisavate regulatsioonide tõttu on võimalik ka pettuste läbiviimine, oma majandusliku olukorra ülepaisutamine ja nii täiendavate investorite meelitamine.

Majanduskriiside näited

muuda

1637 tulbimaania Hollandis - tulpide hinnad tõusid aasta alguseks väga kõrgele ning langesid seejärel paari nädalaga 1-2 % tasemele võrreldes tipuga

20. sajand

muuda

1901 paanika – piirdus New Yorgi aktsiate vahetusega

1907 – maailma pankade kokkuvarisemine

1910 – Shanghai kummitootmis turu kriis

1929 – Ülemaailmne majanduskriis, kõige tähtsam ja tõsisem majanduskriis 20. sajandil

1973–1973 naftakriis, naftahindade tugev tõus

1973–1975 – Britannia pankade kokkuvarisemine

1980 – Ladina-Ameerika võlakoorem

1983 – Iisraeli pankade kriis

1987 – must esmaspäev, kõige järsem aktsiate langus ajaloos

1990 – Jaapani varade majandusmulli lõhkemine

1990 – Põhjamaade pankade kriis

1990 – üldine majanduskriis

1994–1995 – Mehhiko majanduskriis, võlakoorma kerkimine

1998 – Venemaa majanduskriis

21. sajand

muuda

2000–2001 – Türgi majanduskriis

1999–2002 – Argentina majanduskriis

2001 – nn dot-comi majandusmulli lõhkemine

2008–2011 – Islandi majanduskriis

2007–2008 – Suur majandussurutis

2010 – Euroopa rahanduskriis

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ "Majanduskriis". EKSS. 2014. Vaadatud 29.04.2014.
  2. ↑ Luc Laeven and Fabian Valencia (2008), 'Systemic banking crises: a new database'
  3. ↑ Charles P. Kindleberger and Robert Aliber (2005), Manias, Panics, and Crashes: A History of Financial Crises, 5th ed. Wiley
  4. ↑ "Miks kriis algas". Euroopa Komisjon. 2014. Vaadatud 29.04.2014.
  5. ↑ James F. Davis (2008). "The Cause of the 2009 Financial Crisis" (inglise). Accuracy in Media. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.05.2014. Vaadatud 29.04.2014.
  6. ↑ "Speculative Bubble" (inglise). Investopedia. 2014. Vaadatud 29.04.2014.
  7. ↑ Taisei Kaizoji (2000). "Speculative Bubbles and Chrases in Stock Markets" (PDF) (inglise). University of Kiel. Vaadatud 29.04.2014.
  8. ↑ Chris Martenson (2013). "Majanduse kiirkursus: suured muutused ja Jätkusuutlikkus". Telegram. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.04.2014. Vaadatud 29.04.2014.
  9. ↑ Christophe Chamley (2009). "Strategic complementarity of information in financial markets with large shocks" (PDF) (inglise). Boston University. 1 Originaali arhiivikoopia seisuga 29.05.2014. Vaadatud 29.04.2014. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend)
  10. ↑ Xavier Vives (2010). "Strategic complementarity" (PDF) (inglise). IESE Business School. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29.05.2014. Vaadatud 29.04.2014.
  11. ↑ Michael Simkovic (2009). "Secret Liens and the Financial Crisis of 2008". 83 (inglise). American Bankruptcy Law Journall. Vaadatud 29.04.2014.
  12. ↑ Bhagwan Chowdhry (1998). "Leverage and Market Stability" (PDF) (inglise). University of Michigan. Vaadatud 29.04.2014.
  13. ↑ Peter Zemsky ja C. Avery (1996). "Multi-Dimensional Uncertainty and Hed Behavior in Financial Markets" (inglise). INSEAD. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |URL http://www.insead.edu/facultyresearch/research/details_papers.cfm?id= (juhend); parameeter |kasutatud= nõuab parameetrit |url= (juhend); puuduv või tühi |url= (juhend)
  14. ↑ Marco Cipriani ja Antonio Guarino (200). "Herd Behavior in Financial Markets: An Experiment with Financial Market Professionals" (PDF) (inglise). IMF. Vaadatud 29.04.2014.
  15. ↑ Ross P. Buckley ja Douglas W. Arner (2011). "From Crisis to Crisis: The Global Financial System and Regulatory Failure" (inglise). Kluwer Law International. Vaadatud 29.04.2014.
  16. ↑ Stijn Claessens and Laura Kodres (2014). "The Regulatory Responses to the Global Financial Crisis: Some Uncomfortable Questions" (PDF) (inglise). IMF. Vaadatud 29.04.2014.
  17. ↑ Mitsuhiro Fukao (2009). "Global Financial Crisis and Regulatory Reforms" (PDF) (inglise). OECD. Vaadatud 29.04.2014.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Majanduskriis&oldid=6526305"