Henno Rajandi
Henno Rajandi (kuni 14. märtsini 1935 Henno-Joonatan Rosenstrauch; 19. oktoober 1928 Tallinn – 1. märts 1998 Haapsalu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Ta lõpetas 1947. aastal Tallinna 7. Keskkooli ning 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli prantsuse filoloogia alal.[1] 1969. aastal kaitses ta filoloogiakandidaadi kraadi tööga "Eesti impersonaali ja passiivi süntaks".[1] Ka tema teised uurimistööd on eesti keele grammatika alalt ("Some verb government rules for Estonian", 1965; "Some general properties of the Estonian negation system", 1967).
Rajandi on töötanud eri kirjastustes toimetajana, 1962–1970 ja 1975–1988 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis teadustöötajana, alates 1990. aastast Eesti Instituudis.[1]
Rajandi tõlkis peamiselt prantsuse keelest (näiteks Anatole France'i, Albert Camus', Simone de Beauvoir', Gustave Flauberti, Émile Zola, Guy de Maupassanti, François Mauriaci, Alexandre Dumas', Maurice Druoni teoseid), kuid ka inglise keelest (näiteks Winston S. Churchilli, Robert Merle'i, Raymond Hulli, Laurence J. Peteri, John Fowlesi, Jim Hankinsoni, Henry Kissingeri, John Miltoni, Angus Wilsoni, Bel Kaufmani, C. Northcote Parkinsoni, William Goldingu, Jane Austeni, John Fowlesi, Aldous Huxley, Henry Jamesi, David Herbert Lawrence'i, Thornton Wilderi teoseid).
Teosed
muuda- "Tõlkija teekond". Koostanud Marek Tamm, sari "Eesti mõttelugu", nr 48, Ilmamaa, Tartu 2002, 222 lk, eessõnad Joel Sang ja Marek Tamm, lisana saatesõnad: Ott Ojamaa, Lembe Hiedel ning Mati Erelt ja Enn Soosaar; sisaldab Henno Rajandi kirjutisi (peamiselt ta enda tõlgete saatesõnad) järgmiste autorite kohta: Alexis de Tocqueville, Émile Zola, Guy de Maupassant, François Mauriac, Albert Camus, John Milton, John Stuart Mill, Jane Austen, Henry James, David Herbert Lawrence, Emily Jane Brontë, Winston Churchill, Robert Escarpit, Ott Ojamaa, Enn Soosaar, lisaks veel filoloogilisi artikleid ja kõnelus Joel Sangaga; ISBN 998577051X
Tunnustus
muuda- 1986 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (G . Flauberti "Madame Bovary", D. H. Lawrence'i "Pojad ja armastajad" ja J. Austeni "Uhkus ja eelarvamus" tõlked eesti keelde)
- 1998 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
Mälestuse jäädvustamine
muudaEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu on asutanud Henno Rajandi nimelise tõlkijastipendiumi.
Isiklikku
muudaTema isa oli filoloog ja nimeuurija Edgar-Adolf Rajandi, tema abikaasa tõlkija ja kooliõpetaja Lia Rajandi.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 403.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Henno Rajandi |
- Henno Rajandi (19. X 1928 – 1. III 1998), Eesti Päevaleht, 4. märts 1998
- In memoriam, Õhtuleht, 4. märts 1998