Henno Rajandi

eesti keeleteadlane ja tõlkija

Henno Rajandi (kuni 14. märtsini 1935 Henno-Joonatan Rosenstrauch; 19. oktoober 1928 Tallinn1. märts 1998 Haapsalu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Ta lõpetas 1947. aastal Tallinna 7. Keskkooli ning 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli prantsuse filoloogia alal.[1] 1969. aastal kaitses ta filoloogiakandidaadi kraadi tööga "Eesti impersonaali ja passiivi süntaks".[1] Ka tema teised uurimistööd on eesti keele grammatika alalt ("Some verb government rules for Estonian", 1965; "Some general properties of the Estonian negation system", 1967).

Rajandi on töötanud eri kirjastustes toimetajana, 1962–1970 ja 1975–1988 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis teadustöötajana, alates 1990. aastast Eesti Instituudis.[1]

Rajandi tõlkis peamiselt prantsuse keelest (näiteks Anatole France'i, Albert Camus', Simone de Beauvoir', Gustave Flauberti, Émile Zola, Guy de Maupassanti, François Mauriaci, Alexandre Dumas', Maurice Druoni teoseid), kuid ka inglise keelest (näiteks Winston S. Churchilli, Robert Merle'i, Raymond Hulli, Laurence J. Peteri, John Fowlesi, Jim Hankinsoni, Henry Kissingeri, John Miltoni, Angus Wilsoni, Bel Kaufmani, C. Northcote Parkinsoni, William Goldingu, Jane Austeni, John Fowlesi, Aldous Huxley, Henry Jamesi, David Herbert Lawrence'i, Thornton Wilderi teoseid).

Teosed

muuda

Tunnustus

muuda

Mälestuse jäädvustamine

muuda

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu on asutanud Henno Rajandi nimelise tõlkijastipendiumi.

Isiklikku

muuda

Tema isa oli filoloog ja nimeuurija Edgar-Adolf Rajandi, tema abikaasa tõlkija ja kooliõpetaja Lia Rajandi.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 403.
  2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

muuda