NITRIA
NITRIA
NITRIA
LIAN MAKLOKE
1.1. Introdusaun
Timor Leste nu’udar nasaun ida ne’ebé mak foin restaura ninia independensia iha
tinan 2002 liu ba. Maioria agrikultores iha Suku Meligo Postu Administrativu
Cailaco, Munisipiu Bobonaro hala’o sira nia atividade loro loron mak hanesan : halo
natar, halo to’os, hakiak animal bo’ot no ki’ik. Animal ne’ebé agrikultor iha suku
refere hakiak mak hanesan karau vaka, karau timor, kuda, fahi lokal, bibi timor, manu
lokal no asu. Objetivu hakiak animal hirak ne’e mak atu sustenta nesesidade família,
hakiak animal fahi ne’e atu bele sustenta sira nia moris, fa’an hodi hetan osan atu bele
Maibe sira rasik mós seidauk iha kuñesimentu klean liu, oinsa atu kontrola no
prevene moras bafahi iha momentu hetan moras ruma. Tan ne’e, hakiak nain ka
agrikultór sira tenki tau atensaun no kontrola masimu ba fahi ne’ebe sira hakiak, liu
husi sanitasaun luhan, uza sistema ne’ebé diak hanesan sistema intensivu, atu nune’e
bele prevene no bele hasa’e produsaun hodi bele sustenta nesesidade familia
nian iha moris loro loron nu’udar agrikultór.
1
Fahi iha papel importante ba agrikultór ho nune’e presija toma atensaun ba fahi nia
saúde ne’ebé nia kauza bele mai husi virus, bakteria no mos parasita. Dala barak fahi
hetan moras ida ne’ebé ninia kauza mai husi virus hog cholera, halo ninia produsaun
la aumenta. Moras Hog Cholera ida ne’e halo fahi moras gráve tamba moras ida ne’e
nia kauza mai husi Virus Hog Cholera, familia flaviviridae no genus pestivirus,
moras ida ne’e nia númeru morbilidade no mortalidade a’as to’o 95-100 % (Wirata ho
Dewi, 2010 ).
1.2. Objetivu
Atu hatene prevalensia sinais klinka moras hog cholera (Classical Swine Fever) mak
manas, nakdedar, baruk bo’ok an ba mai/ la agresivu, dada i’is araska (disponea) no
mate derepente ba fahi lokál iha Suku Meligo Posto Administrativu Cailaco
Municipio Bobonaro.
1.3. Benefisiu
Atu aumenta ami nia kapasidade no mentalidade iha komunidade sira nia le’et
Atu reforsa teoria ne’ebé mak ami aprende durante iha banku Universidade
nian.
2
Atu aumenta hakerek nain ninia koñesimentu no kapasidade kona ba sinais
klinika moras Hog Cholera (Classical Swine Fever) nian ne’ebé akontese ba fahi
local.
Nu’udar referensia ida ba akademiku hodi bele kontinua peskiza iha futuru.
Oinsa Sinais Klinika Moras Hog Cholera ( Classical Swine Fever ) ba fahi
3
KAPÍTULU II
REVIZAUN LITERATURA
2.1. Deskrisaun jeral kona ba fahi lokal
Fahi nu’udar balada ida ne’ebémak maioria populasaun sira hakiak iha sira nia vida
moris loro-loron tamba balada ida ne’e prolifiku katak bele hetan oan barak, wainhira
hahoris dala Ida bele hetan oan to’o 6-12 (Sinaga, 2012). Fahi ne’e ninia jerasaun mai
husi fahi fuik ne’ebe ho tipo oin rua (2) mak hanesan :Sus vittatus husi Nasaun India
Timur no Asia inklui mos china no Sus Scrofa husi Nasaun Europa (Kanisius 1981).
Tuir Sinaga (2012),katak klasifikasaun zoolojia ba fahi lokál mak hanesan tuir mai
ne’e :
Species ; Sus Scrofa ho Sus Vittatus (sus scrofa katak jerasaun mai husi
4
Tuir Syafriati et all (2000), hog cholera hanesan moras ida ne’ebé hada’et ba
fahi, nia kauza husi virus genus pestivirus, familia flaviviridae. Kazu husi moras hog
cholera ida ne’e nia morbilidade no mortalidade a’as to’o 100%, infeksaun husi virus
maizumenus loron 2-6 ne’ebé ho sinais isin manas maka’as (41- 42 ºC), vontade han
laiha (anorexia), diárea kor kinur no kulit mean iha parte kabun no tilun no nia
Tuir Ratundima no Nyoman (2012), moras classical swine fever (CSF) moras viral
ida ne’ebé mak hada’et ba fahi ne’ebé nia kauza husi virus CSFtamba moras hog
cholera ida ne’e sai hanesan moras ne’ebé perigu ba animal fahi. Moras ida ne’e nia
karakteristika agúdu (akut) no moras ida ne’e nia kauza mai husi virus ida ne’ebé
afektivu ho nia sinais mak hanesan mate derepente, morbilidade a’as (animal barak
ne’ebé kotaminadu) no mortalidade (animal mate) a’as tamba moras hog cholera ida
ne’e ataka liu ba fahi. Moras ida ne’e fasil muda an ba mai liu husi kontaktu
direitamente no indireitamente, sanitasaun ne’ebé ladiak bele halo fahi fasil atu hetan
ataka husi virus ida ne’e. No parte seluk tan virus ida ne’e hada’et liu husi hahan,
be’e hemu, material sira ne’ebé kontaminadu tiha ona virus no mós liu husi insetu ka
5
Tuir Baraniah (2009), katak moras hog cholera nia kauza mai husi virus, genus
pestivirus, familia flaviviridae ,ne’ebé inklui grupu togavirus. Virus ida ne’e nia lori
Ácido Ribonucleico (RNA), nia medida entre 38-44 µm, modelu kabuar no iha
envelope.
fahi ho direitamente iha agudu (akut), sub agudu (sub akut), kroniku ne’ebe ho nia
sinais mak heamoragia iha orgaun isin nian. Virus hog cholera (VHC) ne’ebe mak
ataka fahi ho idade ne’ebe deit iha relasaun antigeniku ne’ebe besik ho Bovine Viral
Tuir Tarigan ho Syamsul (1997), sinais klinika hog cholera baibain mosu iha loron 2-
6 depois de infeksaun. Wainhira moras ida ne’e hahu ba fahi ho nia sinais dukur,
baruk bo’ok an ba mai (la agresivu), vontade han laiha (anórexia), temperatura sa’e
liu husi 42 ºC. Iha temperatura ne’ebé a’as bele hamosu konstipasaun ne’ebé
akompanha ho diárea ho kor malahuk no kor kinur, dala ruma dois no kahur ho ran.
Sinais iha parte nervous nian mak inkoordinasaun no muskúlu nakdedar, karik moras
ne’e kontinua iha nafatin entaun fahi barak bele afeita moras ida ne’e nia sinais mak
halo isin krekas. Antes fahi ne’e mate ho ninia sinais hanesan kulit mean iha parte
kabun no tilun dada i’is araska (disponea) no atake kualker idade, sinais iha fahi nia
isin lolon parte external mak fahi la aktivu (baruk bo’ok an ba mai), vontade han laiha
6
Tuir Syafriati no Sarosa (2000), manisfestasaun sinais klinika virus hog cholera
(VHC) iha oin tolu (3) mak hanesan tuir mai ne’e :
1. Faze dahuluk maka’as (agudu/akut) ne’ebé ho ninia sinais mak vontade han
2. Faze daruak sub-agudu (sub-akut) ne’ebé ho ninia sinais ladun grave ne’e mak
ninia kondisaun iha ona vontade atu han, temperatura normal ka sa’e oituan no
leucopenia.
3. Faze datoluk (kroniku) ne’ebé ho nia sinais mak hanesan vontade han laiha
(anorexia), depresaun, temperatura sa’e, leucopenia no ikus liu bele mate tamba
infeksaun sekundáriu.
Tuir Kanisius (1981), moras hog cholera ninia kauza mai husi virus ne’ebé ho nia
ho ida ne’e mak halo fahi baruk atu han maibe hemu be’e barak oituan, iha parte
kabun ho kor mean kahur unggu atu hanesan erysipelas, dala ruma fahi sira gosta
Tuir Tarigan ho Syamsul (1997), moras hog cholera fasil liu hada’et ba fahi ne’ebé
saúdavel hosi fahi ne’ebé afeitadu tamba fahi ne’ebé infektadu sai hanesan fonte
hada’et importante. Virus ne’e tama ba fahi nia isin lolon liu husi rute oronasal tama
direita no indireita. Transmisaun ida ne’e bele liu husi horizontal ka vertikal mak liu
husi inan ba oan (foetus) ne’ebe iha inan nia kabun laran. Transmisaun direita mak
7
hadae’t liu husi animal ne’ebé moras ka karier ba fahi ne’ebé saudavel, transmisaun
ida ne’e sempre akontese. Fahi ne’ebé hetan moras bele hadae’t liu husi sekresaun
oronasal no lakrimal.
Tuir Pudjiatmoko (2013), virus hog cholera hada’et liu husi mekanika bele akontese
tamba ema vizitante bele lori virus liu husi luhan seluk, sepatu, kareta ka matérial no
ekipamentu ne’ebé kontaminadu tiha ona. Iha parte seluk moras hog cholera bele
Tuir Tarigan et all (1997), hog cholera ne’ebé mak agúdu (akut) jeralmente fasil atu
epidemiologia, sinais klinika no mudansa patologia seluk. Diagnosa ida ne’e hare ba
nia baço no button ulcer iha parte intestinu grosu iha ezaminasaun post mortem.
Ezaminasaun post mortem ne’e presija fó atensaun ba nia orgaun ne’ebé mak
importante hanesan baço, rins no “button ulcer” ne’ebé hare iha parte intestinu grosu.
Tuir Dharma &Putra (1997) sita husi Freitas (2013), Diagnosa komparativa ba moras
vontade han laiha (anorexia), eritema (infeksaun iha kulit no kor mean). Ba kazu
streptococcocis iha fahi akontese ho sinais klinika mak hanesan depresaun, fever ka
salmonelosis akontese ho sinais klinika mak hanesan isin manas (fever) diaréa,
8
vontade han laiha (anórexia) no dehidrasaun. Ba kazu transmissable gastro-
enteritis ninia sinais klinika em jeral ne’ebé afeita ba fahi ne’ebé ho idade semana 3
ne’ebé ho nia sinais mak hanesan muta, diaréa, vontaade han laiha (anorexia) númeru
Tuir Amaral (2014),katak laiha antibiotiku atu halo tratamentu ba virus hog
cholera ou classical swine fever (CSF), só bele halo prevensaun liu husi vasina CSF.
Iha Timor Leste iha vasinasaun rútina gratuita husi Ministériu Agrikúltura no Peskas
Tuir Quintão et all (2003), ba kazu moras kolera iha fahi ne’ebe sériu liu ona,
laiha vantajen atu kura, tamba to’o ohin loron seidauk iha aimoruk ne’ebé efektivu ba
oho virus. Maibe ba sira ne’ebé foin hahu, bele hamenus ka halakon infeksaun
kada tinan-tinan. Depois ba fahi ne’ebé mak ho idade semana ne’en (6) bele halo
vasinasaun.
Tuir Quintão et all (2003), kriasaun fahi bele hado’ok husi moras kolera liu
husi vasinasaun kolera. Fahi ne’ebé mak iha idade fulan ne’en ona tenki hetan
vasinasaun primeira tuir mai sei repete fali tinan ida dala ida. Além de vasinasaun,
9
presiza teb-tebes mós prevene ema ne’ebé mak tama sai iha áreal kriasaun fahi nian,
desinfekta ain iha odamatan áreal kriasaun nian molok halibur ho fahi sira ne’ebé
10
KAPÍTULU III
METODOLÓJIA PESKIZA
Peskiza ida ne’e hala’o iha suco Meligo Posto Administrativo Cailaco
Municipio Bobonaro. Peskiza ida ne’e realiza durante semana.......nia laran, hahú husi
3.2.1. Material
Material ne’ebé mak peskizadora uza hodi halo peskiza mak hanesan fahi
lokál no fahi nain (nu’udar respondente) iha suco Meligo Posto Administrativo
3.2.2. Ekipamentu
Ekipamentu ne’ebé mak peskizadora uza hodi halo peskiza mak hanesan
kadernu, lapizeira no kestionariu hodi halibur dadus ne’ebé hato’o husi respondente
ne’ebé sei hanoin hela kona ba sinais klinika husi moras hog cholera.
Metodu ne’ebé peskizadora uza hodi halo peskiza mak metodu deskritivu ho
ne’ebé atu husu mak sinais klinika moras hog cholera mak hanesan kor mean iha
parte kabun no tilun, vontade han laiha (anorexia), isin manas, nakdedar, baruk atu
11
3.4. Metodu Hili Amostra fatin no Respondente
Metodu ne’ebé mak peskizadora uza hodi hili amostra fatin mak metodu
purposive sampling. Fatin ne’ebé peskizadora hili sai hanesan fatin peskiza mak suku
fatin ida ne’e tamba hakarak observa sinais klinika ba moras hog cholera ba fahi
Metodu ne’ebé mak peskizadora uza hodi hili respondente mak metodu
purporsive sampling. Metodu ida ne’e peskizadora uza hodi halo selesaun ba uma
kain ne’ebé hakiak fahi. Total uma kain ne’ebé hakiak fahi hamutuk 397 husi uma
hanesan esperiensia hakiak fahi minimu tinan 5 ba leten no hakiak animal minimu 5
ba leten.
sekundáriu. Dadus primariu hanesan dadus ida ne’ebé mak kolleta direitamente husi
fatin peskiza mak hanesan intrevista ba fahi nain no mós dadus ne’ebé mak kolleta
tuir kestionariu ne’ebé mak peskizadora hetan resposta husi hakiak nain sira. Dadus
sekundáriu hanesan dadus ida ne’ebé mak hetan husi instituisaun ne’ebé mak halibur
husi peskizadora.
12
2.6. Variabel ne’ebe observa
Variabel ne’ebé mak peskizadora observa mak sinais klinika moras hog
cholera mak hanesan kor mean iha parte kabun no tilun, vontade han laiha
(anorexia), isin manas, nakdedar baruk atu bo’ok an (la agresivu) no mate derepente
ba fahi lokál iha suco Meligo Posto Administrativo Cailaco Municipio Covalima.
Dadus ne’ebé mak halibur ona sei halo tabulasaun hodi analiza. Analiza dadus mak
Freitas (2013), prosesu analiza dadus hahu husi prosesu sira ne’ebé mak hetan husi
rezultadu intervista ba fahi nain, depois halo deskrisaun ho dalan uza analiza
persentazen.
f
P= x 100 % .
n
Esplikasaun kona ba Formulasaun hirak ne’ebé iha leten mak hanesan tuir mai ne’e :
P = Persentajen
f = Frekuensia
13
KAPÍTULU IV
REZULTADU NO DISKUSAUN
Bobonaro kompostu husi aldeia ha’at (4) ne’ebe ho nia lakasaun teritóriu mak
Suco meligo hanesan rai ida ne’ebe ho nia potensia diak ho nia área ne’ebe
luan……. Km, tan ne’e agrikultór barak mak hala’o sira nia atividade hanesan halo
to’os, halo natar no hakiak animal. Animal ne’ebé mak agrikultór sira hakiak mak
hanesan karau vaka, karau timor, kuda, fahi lokal, bibi timor, manu lokal, asu no
seluk tan. Atividade hirak ne’e ho nia objetivu mak hanesan fa’an hodi responde
kultura (tara bandu, feto-san no uma mane no reserva bainhira laiha osan. Bazeia ba
sensus populasaun 2010 katak total populasaun ema iha suco Meligo Posto
husi aldeia ha’at (4), tuir mai bele hare tabela tuir mai ne’e :
14
Tabela 1 : Total populasaun kada aldeia iha suco Meligo
Agrikultór sira iha suco Meligo sira nia atividade loro-loron mak halo to’os,
halo natar no hakiak animal. Animal ne’ebe mak agrikultór sira hakiak mak hanesan
karau vaka, karau timor, kuda, fahi lokal, bibi timor, manu no asu. Total animal
ne’ebe agrikultór sira hakiak bele hare tabela tuir mai ne’e :
1. Karau Vaka
2. Karau Timor
3. Kuda
4. Fahi Lokal
5. Bibi Timor
6. Manu
7. Asu
Total 100
Fontes : Dadus Sekundáriu, 2010
15
Bazeia ba Tabela ne’ebé mensiona iha leten hatudu katak animal ne’ebe
agrikultór sira hakiak mak hanesan karau vaka (…..%), karau timor (…..%), Kuda
(…..%), bibi timor (…..%), fahi (…..%), manu (…..%) no asu (…..%).
Cailaco Municipio Bobonaro hahú husi loron 12 Fulan Setembru to’o loron …….
Fulan …… tinan 2016, kona ba observasaun sinais klinika moras hog cholera ba fahi
lokál. Total respondente ne’ebé mak peskizadora halibur kompostu husi uma kain 99
Tabela 3 : Objetivu hakiak fahi bazeia ba agrikultór sira nia hatan iha suco
Meligo
Total 100
Bazeia ba Tabela 2 hatudu katak objetivu hakiak manu tuir agrikultór sira nia
hatan iha suco refere mak hanesan fa’an ka halo negosiasaun hodi responde
nesesidade familiar (…..%), lori halo lia ruma ou hatama barlake (…..%) no konsumu
(…..%).
16
Tabela 3 : Esperensia hakiak fahi bazeia ba agrikultór sira nia hatan iha suco
Meligo
1. Tinan 5-7
2. Tinan 8-12
3. Tinan 13-15
Total 100
Bazeia ba Tabela ne’ebe mensiona iha leten hatudu katak esperensia hakiak
manu tuir agrikultór sira nia hatan mak hanesan tinan 5-7 (…..%), tinan 8-12 (…..%)
Tabela 4 : Sistema hakiak fahi bazeia ba agrikultór sira nia hatan iha suco
Meligo
Intensivu
Semi-intensivu
Ekstensivu
Bazeia ba Tabela ne’ebé mensiona iha leten hatudu katak sistema ne’ebe mak
agrikultór sira uza hodi hakiak fahi mak hanesan sistema intensivu (…..%), semi-
intensivu (…..%) no ekstensivu (…..%). No uma kain ne’ebe relata sinais klinika
moras Hog Cholera (CSF) barak liu ho sistema intensivu (…..%), semi-intensivu
17
Tabela 5 : Agrikultór ne’ebé relata katak vasinasaun ba fahi iha suco Meligo
1. La vasina
2. Vasina
Bazeia ba Tabela ne’eb’e mensiona iha leten hatudu katak agrikultór ne’ebé
mak relata katak fahi ne’ebé sira hakiak la hetan vasinasaun (…..%) fahi ne’ebé hetan
vasina (…..%). No uma kain ne’ebé relata sinais klinika moras hog cholera barak liu
Tabela 6 : Ezistensia sinais klinika moras hog cholera iha suco Meligo
No Ezistensia Frekuensia %
1. Eziste
2. La eziste
Total 100
Bazeia ba Tabela ne’ebé mak mensiona iha leten hatudu katak ezistensia
sinais klinika moras hog cholera fahi lokál ne’ebé eziste ho (…..%) no la ezistensia
ho (…..%). Husi sira ne’e mak relata sinais klinika moras hog cholera ba fahi lokál
Tabela 7 : Sinais klinika moras hog cholera ba fahi lokál iha suco Meligo
18
No Sinais klinika Total ezistensia %
Total 100
Total ezistensia sinais klinika moras hog cholera ….. tamba uma kain ida
relata sinais klinika ida. Bazeia ba Tabela ne’ebé mak mensiona iha leten hatudu
katak sinais klinika hanesan vontade han laiha (…..%), la agresivu (…..%), isin
manas (…..%), disponea (…..%), matan ten barak (….%), isin fulan hamrik (…..%),
mate derepente (…...%) no kor mean iha parte abdomen no tilun (…..%).
Tabela 8 : Aimoruk ne’ebé mak agrikultór sira uza hodi halo tratamentu ba
fahi ne’ebé moras iha suco Meligo.
Total 100
19
Bazeia ba Tabela ne’ebé mak mensiona iha leten hatudu katak aimoruk ne’ebé
uza hodi halo tratamentu ba fahi mak hanesan uza aimoruk tradisional (…..%), uza
4.3. Diskusaun
Tuir rezultadu husi Tabela 3 hatudu katak objetivu hakiak fahi tuir agrikultór
sira nia hatan katak fa’an ka halo negosiasaun hodi responde nesesidade familiar (…..
Tuir agrikultór sira nia esperensia hakiak fahi hanesan kostume ida iha sira nia
vida moris, agrikultór barak mak hakiak fahi tamba balada ida ne’e ema hakiak hahú
kedas ou tempu uluk husi ita nia beiala sira to’o jerasaun ohin loron (Quintão et al,
2003)
Bazeia ba Tabela 4 hatudu katak agrikultór ne’ebe mak hakiak fahi iha suco
Meligo barak mak sei uza sistema intensivu (…..%), sistema ida ne’e katak fahi iha
oras 24 nia laran sulan deit iha luhan laran. Sistema ida ne’e diak tamba fasil atu halo
tratamentu no vasinasaun ruma. Iha agrikultór balun hatan katak fahi ne’ebé sira
hakiak sei uza sistema semi-intensivu (…..%), sistema ida ne’e katak fahi kalan
hatam ou sulan loron husik deit no la’os fahi rasik deit mak ba buka mesak aihan,
maibe fahi nain mós presiza prepara aihan ruma hodi atende nessesidade fahi nian no
agrikultór barak mak uza sistema ekstensivu (…..%), sistema ida ne’e katak fahi
20
husik livre deit, fahi rasik mak ba buka aihan mesak no fahi rasik mak salva nia a’an
husi disturbiu ruma. Sistema ida ne’e diak, maibe difisil atu halo tratamentu no
4.3.6. Fahi ne’ebé hatudu sinais klinika moras hog cholera tuir agrikultór
Bazeia ba rezultadu iha Tabela 6 hatudu katak sinais klinika moras hog
cholera ne’ebé eziste iha suco Meligo Posto Administrativo Cailaco Municipio
Bobonaro ho …..%. Bazeia ba rezultadu peskiza katak ezistensia sinais klinika moras
hog cholera mak hanesan vontade han laiha (…..%), la agresivu (…..%), isin manas
(…..%), disponea (…..%), matan ten barak (….%), isin fulan hamrik (…..%), mate
21
KAPITÚLU V
LIAN MAKTAKA
5.1 Konkluzaun
Husi rezultadu peskiza no diskusaun ne’ebe iha leten ho ida ne’e mak hakerek nain
foti konkluzaun katak tuir rezultadu observasaun sinais klinika moras CSF ne’ebe
eziste iha suku Meligo, Posto administrativu Cailaco ho nia por sentu mak ........ no
rezultadu dados peskiza iha suku Meligo ne’ebe maioria hakiak animal fahi ho nia
22
BIBLIOGRAFIA
Baraniah M, A., 2009. Mewaspadai penyakit berbahaya pada hewan dan ternak. Wisma Hijau
Dharma & Putra(1997) iha Freitas, R. E., 2013. Gejala Klinis Penyakit Classical Swine Fever
(CSF) pada babi lokal. Universidade Nacional Timor Lorosa’e. Dili
23
Pudjiatmoko., 2014. Manual Penyakit Hewan Mamalia. Kementerian Pertanian.
teknik Enzyme Linked Immunosorbent Assay. Fakultas Kedokteran Hewan, Universi
Sarosa A. ho Indrawati., 2004. Pengamatan status kekebalan terhadap penyakit
hog cholera
dengan teknik Neutralization Peroxidase Linked Assay. Balai penelitian veteriner,
Sinaga S., 2012. Produksi babi. Pengaruh pemberian tepung
bangun bangun terhadap babi. http://blogs.unpad.ac.id/saulandsinaga/2012/02/02/ p
engaruh- pemberian - tepung- bangun-bangun.
dalam mendukung
bibit ternak babi di Propinsi Riau. Balai penelitian veteriner, JL R. E. Martadinata 30,
Tarigan S. ho Syamsul, 1997. Hog cholera pada babi. Balai penelitian veteriner JL R., E
Wirata I. W. ho Dewi., 2010. Deteksi Virus Classical Swine Fever di Bali dengan RT-PC
24
25