100% encontró este documento útil (2 votos)
5K vistas25 páginas

NITRIA

Descargar como docx, pdf o txt
Descargar como docx, pdf o txt
Descargar como docx, pdf o txt
Está en la página 1/ 25

KAPÍTULU I

LIAN MAKLOKE

1.1. Introdusaun

Timor Leste nu’udar nasaun ida ne’ebé mak foin restaura ninia independensia iha

tinan 2002 liu ba. Maioria agrikultores iha Suku Meligo Postu Administrativu

Cailaco, Munisipiu Bobonaro hala’o sira nia atividade loro loron mak hanesan : halo

natar, halo to’os, hakiak animal bo’ot no ki’ik. Animal ne’ebé agrikultor iha suku

refere hakiak mak hanesan karau vaka, karau timor, kuda, fahi lokal, bibi timor, manu

lokal no asu. Objetivu hakiak animal hirak ne’e mak atu sustenta nesesidade família,

eduka oan ba eskola, nesesidade kultura(tara bandu, feto-san no umane) no reserva

bainhira laiha osan.

Sistema hakiak animal ne’ebé agrikultor iha Suku refere sira uza mak sistema

extensivu, sistema semi intensivu no sistema intensivu. Perspetiva husi agrikultór

hakiak animal fahi ne’e atu bele sustenta sira nia moris, fa’an hodi hetan osan atu bele

fasilita oan sira ba eskola, hasa’e produsaun no seluk tan.

Maibe sira rasik mós seidauk iha kuñesimentu klean liu, oinsa atu kontrola no

prevene moras bafahi iha momentu hetan moras ruma. Tan ne’e, hakiak nain ka

agrikultór sira tenki tau atensaun no kontrola masimu ba fahi ne’ebe sira hakiak, liu

husi sanitasaun luhan, uza sistema ne’ebé diak hanesan sistema intensivu, atu nune’e

bele prevene no bele hasa’e produsaun hodi bele sustenta nesesidade familia

nian iha moris loro loron nu’udar agrikultór.

1
Fahi iha papel importante ba agrikultór ho nune’e presija toma atensaun ba fahi nia

saúde ne’ebé nia kauza bele mai husi virus, bakteria no mos parasita. Dala barak fahi

hetan moras ida ne’ebé ninia kauza mai husi virus hog cholera, halo ninia produsaun

la aumenta. Moras Hog Cholera ida ne’e halo fahi moras gráve tamba moras ida ne’e

nia kauza mai husi Virus Hog Cholera, familia flaviviridae no genus pestivirus,

moras ida ne’e nia númeru morbilidade no mortalidade a’as to’o 95-100 % (Wirata ho

Dewi, 2010 ).

1.2. Objetivu

Objetivu husi peskiza ne’e mak hanesan tuir mai:

Atu hatene prevalensia sinais klinka moras hog cholera (Classical Swine Fever) mak

hanesan  kor mean iha parte abdomen no tilun, vontade han laiha (anorexia), isin

manas, nakdedar, baruk bo’ok an ba mai/ la agresivu, dada i’is araska (disponea) no

mate derepente ba fahi lokál iha Suku Meligo Posto Administrativu Cailaco

Municipio Bobonaro.

1.3. Benefisiu

Benefisiu husi peskiza ne’e mak:

 Atu aumenta ami nia kapasidade no mentalidade iha komunidade sira nia le’et

 Atu reforsa teoria ne’ebé mak ami aprende durante iha banku Universidade

nian.

2
 Atu aumenta hakerek nain ninia koñesimentu no kapasidade kona ba sinais

klinika moras Hog Cholera (Classical Swine Fever) nian ne’ebé akontese ba fahi

local.

 Nu’udar referensia ida ba akademiku hodi bele kontinua peskiza iha futuru.

1.4. Formulasaun Problema

Oinsa Sinais Klinika Moras Hog Cholera ( Classical Swine Fever ) ba fahi

lokál iha Suco Meligo Posto Administrativo Cailaco Municipio Bobonaro?

3
KAPÍTULU II

REVIZAUN LITERATURA
2.1. Deskrisaun jeral kona ba fahi lokal

Fahi nu’udar balada ida ne’ebémak maioria populasaun sira hakiak iha sira nia vida

moris loro-loron tamba balada ida ne’e prolifiku katak bele hetan oan barak, wainhira

hahoris dala Ida bele hetan oan to’o 6-12 (Sinaga, 2012). Fahi ne’e ninia jerasaun mai

husi fahi fuik ne’ebe ho tipo oin rua (2) mak hanesan :Sus vittatus husi Nasaun India

Timur no Asia inklui mos china no Sus Scrofa husi Nasaun Europa (Kanisius 1981).

Tuir Sinaga (2012),katak klasifikasaun zoolojia ba fahi lokál mak hanesan tuir mai

ne’e :

Phylum : Chordata ou vertebral (katakiha ruin kotuk)

Class : Mamalia( katak bele fó susu ba nia oan sira )

Ordo     : Ortiodactyla (katak iha ain kukun pár rua)

Genus : Sus( katak fahi)

Famili : Suídae ( katak non ruminansia)

           Species    ; Sus Scrofa ho Sus Vittatus (sus scrofa katak jerasaun mai husi

fahi fuik iha nasaun Europa no sus vittatus iha Asia)).

2.2. Definisaun moras hog cholera

4
Tuir Syafriati et all  (2000), hog cholera hanesan moras ida ne’ebé hada’et ba

fahi, nia kauza husi virus genus pestivirus, familia flaviviridae. Kazu husi moras hog

cholera ida ne’e nia morbilidade no mortalidade a’as to’o 100%, infeksaun husi virus

ida ne’e em jeral liu husi oral ka intranasal.

Tuir Sarosa no Indrawati (2004), infeksaun husi moras ida ne’e bele hamosu

moras ne’ebé ho karaktéristika oioin mak agúdu/akut, sub-agúdu no kroniku.

Tuir Pudjiatmoko (2014), Tempu inkubasaun ba moras Hog Cholera

maizumenus loron 2-6 ne’ebé ho sinais isin manas maka’as (41- 42 ºC), vontade han

laiha (anorexia), diárea kor kinur no kulit mean iha parte kabun no tilun no nia

númeru morbilidade ho mortalidade a’as entre loron 10-20 depois de infeksaun.

Tuir Ratundima no Nyoman (2012), moras classical swine fever (CSF) moras viral

ida ne’ebé mak hada’et ba fahi ne’ebé nia kauza husi virus CSFtamba moras hog

cholera ida ne’e sai hanesan moras ne’ebé perigu ba animal fahi. Moras ida ne’e nia

karakteristika agúdu (akut) no moras ida ne’e nia kauza mai husi virus ida ne’ebé

afektivu ho nia sinais mak hanesan mate derepente, morbilidade a’as (animal barak

ne’ebé kotaminadu) no mortalidade (animal mate) a’as tamba moras hog cholera ida

ne’e ataka liu ba fahi. Moras ida ne’e fasil muda an ba mai liu husi kontaktu

direitamente no indireitamente, sanitasaun ne’ebé ladiak bele halo fahi fasil atu hetan

ataka husi virus ida ne’e. No parte seluk tan virus ida ne’e hada’et liu husi hahan,

be’e hemu, material sira ne’ebé kontaminadu tiha ona virus no mós liu husi insetu ka

animal sira seluk.

2.3. Etiolojia (kauza) morashog cholera

5
Tuir Baraniah (2009), katak moras hog cholera nia kauza mai husi virus, genus

pestivirus, familia flaviviridae ,ne’ebé inklui grupu togavirus. Virus ida ne’e nia lori

Ácido Ribonucleico (RNA), nia medida entre 38-44 µm, modelu kabuar no iha

envelope.

Tuir Sarosa no Indrawati (2004),Hog  Cholera nu’udar moras ida ne’ebe hada’et ba

fahi ho direitamente iha agudu (akut), sub agudu (sub akut), kroniku ne’ebe ho nia

sinais mak heamoragia iha orgaun isin nian. Virus hog cholera (VHC) ne’ebe mak

ataka fahi ho idade ne’ebe deit iha relasaun antigeniku ne’ebe besik ho Bovine Viral

Diarrhea Virus (BVDV), Border Disease  Virus (BDV), VHC ho nia medida 40-50

nm, no nukleokapsida medida 29 nm

2.4. Sinais klinika

Tuir Tarigan ho Syamsul (1997), sinais klinika hog cholera baibain mosu iha loron 2-

6 depois de infeksaun. Wainhira moras ida ne’e hahu ba fahi ho nia sinais dukur,

baruk bo’ok an ba mai (la agresivu), vontade han laiha (anórexia), temperatura sa’e

liu husi 42 ºC. Iha temperatura ne’ebé a’as bele hamosu konstipasaun ne’ebé

akompanha ho diárea ho kor malahuk no kor kinur, dala ruma dois no kahur ho ran.

Sinais iha parte nervous nian mak inkoordinasaun no muskúlu nakdedar, karik moras

ne’e kontinua iha nafatin entaun fahi barak bele afeita moras ida ne’e nia sinais mak

halo isin krekas. Antes fahi ne’e mate ho ninia sinais hanesan kulit mean iha parte

kabun no tilun dada i’is araska (disponea) no atake  kualker idade, sinais iha fahi nia

isin lolon parte external mak fahi la aktivu (baruk bo’ok an ba mai), vontade han laiha

(anorexia), matan te’en barak no inklui mós ho isin manas. 

6
Tuir Syafriati no Sarosa (2000), manisfestasaun sinais klinika virus hog cholera

(VHC) iha oin tolu (3) mak hanesan tuir mai ne’e :

1. Faze dahuluk maka’as (agudu/akut) ne’ebé ho ninia sinais mak vontade han

laiha (anorexia), depresaun, temperatura a’as no leucopenia.

2. Faze daruak sub-agudu (sub-akut) ne’ebé ho ninia sinais ladun grave ne’e mak

ninia kondisaun iha ona vontade atu han, temperatura normal ka sa’e oituan no

leucopenia.

3. Faze datoluk (kroniku) ne’ebé ho nia sinais mak hanesan vontade han laiha

(anorexia), depresaun, temperatura sa’e, leucopenia no ikus liu bele mate tamba

infeksaun sekundáriu.

Tuir Kanisius (1981), moras hog cholera ninia kauza mai husi virus ne’ebé ho nia

sinais mak hanesan temperatura  isin sa’e (40ºC – 41ºC), vontade han laiha (anorexia)

ho ida ne’e mak halo fahi baruk atu han maibe hemu be’e barak oituan, iha parte

kabun ho kor mean kahur unggu atu hanesan erysipelas, dala ruma fahi sira gosta

halibur malu tamba senti malirin.

2.5. Transmisaun morashog cholera

Tuir Tarigan ho Syamsul (1997), moras hog cholera fasil liu hada’et ba fahi ne’ebé

saúdavel hosi fahi ne’ebé afeitadu tamba fahi ne’ebé infektadu sai hanesan fonte

hada’et importante. Virus ne’e tama ba fahi nia isin lolon liu husi rute oronasal tama

direita no indireita. Transmisaun ida ne’e bele liu husi horizontal ka vertikal mak liu

husi inan ba oan (foetus) ne’ebe iha inan nia kabun laran. Transmisaun direita mak

7
hadae’t liu husi animal ne’ebé moras ka karier ba fahi ne’ebé saudavel, transmisaun

ida ne’e sempre akontese. Fahi ne’ebé hetan moras bele hadae’t liu husi sekresaun

oronasal no lakrimal.

Tuir Pudjiatmoko (2013), virus hog cholera hada’et liu husi mekanika bele akontese

tamba ema vizitante bele lori virus liu husi luhan seluk, sepatu, kareta ka matérial no

ekipamentu ne’ebé kontaminadu tiha ona. Iha parte seluk moras hog cholera bele

akontese wainhira fahi ne’e fó han ho hahan restu ne’ebé kontaminadu.

2.6. Diagnosa morashog cholera

Tuir Tarigan et all (1997), hog cholera ne’ebé mak agúdu (akut) jeralmente fasil atu

halo diagnosa, tamba diagnosa ne’ebé mak diak bazeia ba karakteristika

epidemiologia, sinais klinika no mudansa patologia seluk. Diagnosa ida ne’e hare ba

nia baço no button ulcer iha parte intestinu grosu iha ezaminasaun post mortem.

Ezaminasaun post mortem ne’e presija fó atensaun ba nia orgaun ne’ebé mak

importante hanesan baço, rins no “button ulcer” ne’ebé hare iha parte intestinu grosu.

2.7. Diagnosa komparativa moras hog cholera

Tuir Dharma &Putra (1997) sita husi Freitas (2013), Diagnosa komparativa ba moras

hog cholera mak hanesan swine erysipelas, streptococcocis, salmonelosis no

transmissable gastro - enteritis. Ba kazu swine erysipelas akontese isin manas,

vontade han laiha (anorexia), eritema (infeksaun iha kulit no kor mean). Ba kazu

streptococcocis iha fahi akontese ho sinais klinika mak hanesan depresaun, fever ka

isin manas, eritema iha kulit no disturbansia digestivu no disturbansia nervozu. Ba

salmonelosis akontese ho sinais klinika mak hanesan isin manas (fever) diaréa,

8
vontade han laiha (anórexia) no dehidrasaun. Ba kazu transmissable gastro-

enteritis ninia sinais klinika em jeral ne’ebé afeita ba fahi ne’ebé ho idade semana 3

ne’ebé ho nia sinais mak hanesan muta, diaréa, vontaade han laiha (anorexia) númeru

morbilidade no mortalidade a’as bele to’o 95%.

2.8. Tratamentu morashog cholera

Tuir Amaral (2014),katak laiha antibiotiku atu halo tratamentu ba virus hog

cholera ou classical swine fever (CSF), só bele halo prevensaun liu husi vasina CSF.

Iha Timor Leste iha vasinasaun rútina gratuita husi Ministériu Agrikúltura no Peskas

(MAP) ou husi Diresaun Nacional Pekuária no Veterinária sira.

Tuir Quintão et all (2003), ba kazu moras kolera iha fahi ne’ebe sériu liu ona,

laiha vantajen atu kura, tamba to’o ohin loron seidauk iha aimoruk ne’ebé efektivu ba

oho virus. Maibe ba sira ne’ebé foin hahu, bele hamenus ka halakon infeksaun

sekundária ho injeksaun antibiotiku hanesan oxytetrasiklina ml 1/kg 10 pesu.

2.9. Prevensaun moras hog cholera

Tuir Kanisius (1981), prevensaun ba fahi liu husi programa vasinasaun ho

serum anti hog holera (vasina CSF). Vasinasaun ba CSF  hala’o husi Diresaun

Pekúaria no Veterinária, Ministériu Agrikúltura no Peskas (MAP), sira ne’ebé hala’o

kada tinan-tinan. Depois ba fahi ne’ebé mak ho idade semana ne’en (6) bele halo

vasinasaun.

Tuir Quintão et all (2003), kriasaun fahi bele hado’ok husi moras kolera liu

husi vasinasaun kolera. Fahi ne’ebé mak iha idade fulan ne’en ona tenki hetan

vasinasaun primeira tuir mai sei repete fali tinan ida dala ida. Além de vasinasaun,

9
presiza teb-tebes mós prevene ema ne’ebé mak tama sai iha áreal kriasaun fahi nian,

desinfekta ain iha odamatan áreal kriasaun nian molok halibur ho fahi sira ne’ebé

mak iha uluk ona.

10
KAPÍTULU III

METODOLÓJIA PESKIZA

3.1. Fatin no tempu kolleta dadus.

Peskiza ida ne’e hala’o iha suco Meligo Posto Administrativo Cailaco

Municipio Bobonaro. Peskiza ida ne’e realiza durante semana.......nia laran, hahú husi

loron ..... fulan..... to’o loron ...... fulan..... tinan 2016.

3.2. Material no ekipamentu

3.2.1. Material

Material ne’ebé mak peskizadora uza hodi halo peskiza mak hanesan fahi

lokál no fahi nain (nu’udar respondente) iha suco Meligo Posto Administrativo

Cailaco Municipio Bobonaro.

3.2.2. Ekipamentu

Ekipamentu ne’ebé mak peskizadora uza hodi halo peskiza mak hanesan

kadernu, lapizeira no kestionariu hodi halibur dadus ne’ebé hato’o husi respondente

ne’ebé sei hanoin hela kona ba sinais klinika husi moras hog cholera.

3.3. Métodu peskiza

Metodu ne’ebé peskizadora uza hodi halo peskiza mak metodu deskritivu ho

tekniku observa ou husu diretamente ba fahi nain (nu’udar respondente). Informasaun

ne’ebé atu husu mak sinais klinika moras hog cholera mak hanesan kor mean iha

parte kabun no tilun, vontade han laiha (anorexia), isin manas, nakdedar, baruk atu

bo’ok an (la agresivu) no matederepente ba fahi lokál iha suku refere.

11
3.4. Metodu Hili Amostra fatin no Respondente

3.4.1. Metodu hili fatin

Metodu ne’ebé mak peskizadora uza hodi hili amostra fatin mak metodu

purposive sampling. Fatin ne’ebé peskizadora hili sai hanesan fatin peskiza mak suku

Meligo Posto Administrativo Cailaco Municipio Bobonaro. Peskizadora finji hili

fatin ida ne’e tamba hakarak observa sinais klinika ba moras hog cholera ba fahi

lokal iha suco refere.

3.4.2. Metodu hili respondente

Metodu ne’ebé mak peskizadora uza hodi hili respondente mak metodu

purporsive sampling. Metodu ida ne’e peskizadora uza hodi halo selesaun ba uma

kain ne’ebé hakiak fahi. Total uma kain ne’ebé hakiak fahi hamutuk 397 husi uma

kain sira ne’e 25% maka hetan intrevista (n = 99).  Kritériu atu intrevista mak

hanesan esperiensia hakiak fahi minimu tinan 5 ba leten no hakiak animal minimu 5

ba leten.

2.5. Tipu dadus

Dadus ne’ebé mak peskizadora halibur mak dadus primariu no dadus

sekundáriu. Dadus primariu hanesan dadus ida ne’ebé mak kolleta direitamente husi

fatin peskiza mak hanesan intrevista ba fahi nain no mós dadus ne’ebé mak kolleta

tuir kestionariu ne’ebé mak peskizadora hetan resposta husi hakiak nain sira. Dadus

sekundáriu hanesan dadus ida ne’ebé mak hetan husi instituisaun ne’ebé mak halibur

husi peskizadora.

12
2.6. Variabel ne’ebe observa

Variabel ne’ebé mak peskizadora observa mak sinais klinika moras hog

cholera mak hanesan kor mean iha parte kabun no tilun, vontade han laiha

(anorexia), isin manas, nakdedar baruk atu bo’ok an (la agresivu) no mate derepente

ba fahi lokál iha suco Meligo Posto Administrativo Cailaco Municipio Covalima.

2.7. Analiza dadus

Dadus ne’ebé mak halibur ona sei halo tabulasaun hodi analiza. Analiza dadus mak

hanesan analiza frekuensia no analiza persentazen. Tuir Prastowo(2013) sita husi

Freitas (2013), prosesu analiza dadus hahu husi prosesu sira ne’ebé mak hetan husi

rezultadu intervista ba fahi nain, depois halo deskrisaun ho dalan uza analiza

persentazen.

Analiza dados hirak ne’e ninia formulasaun mak:

f
P=  x 100 % .
n

Esplikasaun kona ba Formulasaun hirak ne’ebé iha leten mak hanesan tuir mai ne’e :

P = Persentajen

f = Frekuensia

n = Total respondente

100 = Númeru  konstante.

13
KAPÍTULU IV

REZULTADU NO DISKUSAUN

4.1. Kondisaun Jeral Fatin Peskiza

4.1.1. Demografia Rekolla Dadus

Kondisaun jeral suco Meligo Posto Administrativo Cailaco Municipio

Bobonaro kompostu husi aldeia ha’at (4) ne’ebe ho nia lakasaun teritóriu mak

hanesan tuir mai ne’e :

 Husi parte Leste baliza ho suco Atudara

 Husi parte Oeste baliza ho suco Atabae

 Husi parte Norte baliza ho suco Purugoa

 Husi parte Sul baliza ho suco Manapa

Suco meligo hanesan rai ida ne’ebe ho nia potensia diak ho nia área ne’ebe

luan……. Km, tan ne’e agrikultór barak mak hala’o sira nia atividade hanesan halo

to’os, halo natar no hakiak animal. Animal ne’ebé mak agrikultór sira hakiak mak

hanesan karau vaka, karau timor, kuda, fahi lokal, bibi timor, manu lokal, asu no

seluk tan. Atividade hirak ne’e ho nia objetivu mak hanesan fa’an hodi responde

nesesidade familiar no mós nesesidade sira seluk hanesan eduka oan no nessesidade

kultura (tara bandu, feto-san no uma mane no reserva bainhira laiha osan. Bazeia ba

sensus populasaun 2010 katak total populasaun ema iha suco Meligo Posto

Administrativo Cailaco Municipio Bobonaro hamutuk 2918. Suco refere kompostu

husi aldeia ha’at (4), tuir mai bele hare tabela tuir mai ne’e :

14
Tabela 1 : Total populasaun kada aldeia iha suco Meligo

No Aldeia Total Sexu Total

Uma kain Mane Feto Populasaun

1. Mude 179 497 513 1,010


2. Bere Leu 78 183 203 386
3. Lia Bote 146 384 439 823
4. Dau Lelo 121 351 348 699

Total 524 1415 1503 2918

Fontes : Dadus sekundáriu Diresaun Statistik Nacional Timor Lorosa’e, 2010

4.1.2. Agrikultór ne’ebe hakiak animal iha suco Meligo

Agrikultór sira iha suco Meligo sira nia atividade loro-loron mak halo to’os,

halo natar no hakiak animal. Animal ne’ebe mak agrikultór sira hakiak mak hanesan

karau vaka, karau timor, kuda, fahi lokal, bibi timor, manu no asu. Total animal

ne’ebe agrikultór sira hakiak bele hare tabela tuir mai ne’e :

Tabela 2 : Total populasaun animal iha suco Meligo

No Tipu Animal Total Animal %

1. Karau Vaka
2. Karau Timor
3. Kuda
4. Fahi Lokal
5. Bibi Timor
6. Manu
7. Asu

Total 100
Fontes : Dadus Sekundáriu, 2010

15
Bazeia ba Tabela ne’ebé mensiona iha leten hatudu katak animal ne’ebe

agrikultór sira hakiak mak hanesan karau vaka (…..%), karau timor (…..%), Kuda

(…..%), bibi timor (…..%), fahi (…..%), manu (…..%) no asu (…..%).

4.2. Rezultadu Survey

Dadus ne’ebé peskizadora rekolla iha suco Meligo Posto Administrativo

Cailaco Municipio Bobonaro hahú husi loron 12 Fulan Setembru to’o loron …….

Fulan …… tinan 2016, kona ba observasaun sinais klinika moras hog cholera ba fahi

lokál. Total respondente ne’ebé mak peskizadora halibur kompostu husi uma kain 99

iha fatin peskiza.

Tabela 3 : Objetivu hakiak fahi bazeia ba agrikultór sira nia hatan iha suco  
       Meligo

No Objetivu hakiak manu Frekuensia %

1. Fa’an ka halo negosiasaun


hodi responde nesesidade
Familiar
2.        Lori halo lia ruma hatama
barlake
3.        Konsumu

Total 100

Bazeia ba Tabela 2 hatudu katak objetivu hakiak manu tuir agrikultór sira nia

hatan iha suco refere mak hanesan fa’an ka halo negosiasaun hodi responde

nesesidade familiar (…..%), lori halo lia ruma ou hatama barlake (…..%) no konsumu

(…..%).

16
Tabela 3 : Esperensia hakiak fahi bazeia ba agrikultór sira nia hatan iha suco  
       Meligo

No Esperensia hakiak manu Frekuensia %

1. Tinan 5-7
2. Tinan 8-12
3. Tinan 13-15

Total 100

Bazeia ba Tabela ne’ebe mensiona iha leten hatudu katak esperensia hakiak

manu tuir agrikultór sira nia hatan mak hanesan tinan 5-7 (…..%), tinan 8-12 (…..%)

no tinan 13-15 (…..%).

Tabela 4 : Sistema hakiak fahi bazeia ba agrikultór sira nia hatan iha suco
Meligo

Sistema hakiak Frekuensia % Uma kain ne’ebe %


relata sinais kliika

Intensivu
Semi-intensivu
Ekstensivu

Total 100 100

Bazeia ba Tabela ne’ebé mensiona iha leten hatudu katak sistema ne’ebe mak

agrikultór sira uza hodi hakiak fahi mak hanesan sistema intensivu (…..%), semi-

intensivu (…..%) no ekstensivu (…..%). No uma kain ne’ebe relata sinais klinika

moras Hog Cholera (CSF) barak liu ho sistema intensivu (…..%), semi-intensivu

(…..%) no ekstensivu (…..%).

17
Tabela 5 : Agrikultór ne’ebé relata katak vasinasaun ba fahi iha suco Meligo

No Agrikultór Frekuensia % Uma kain ne’eb’e %


ne’ebe relata relata sinais klinika

1. La vasina
2. Vasina

Total 100 100

Bazeia ba Tabela ne’eb’e mensiona iha leten hatudu katak agrikultór ne’ebé

mak relata katak fahi ne’ebé sira hakiak la hetan vasinasaun (…..%) fahi ne’ebé hetan

vasina (…..%). No uma kain ne’ebé relata sinais klinika moras hog cholera barak liu

iha fahi ne’ebé la hetan vasinasaun (……%).

Tabela 6 : Ezistensia sinais klinika moras hog cholera iha suco Meligo

No Ezistensia Frekuensia %

1. Eziste
2. La eziste

Total 100

Bazeia ba Tabela ne’ebé mak mensiona iha leten hatudu katak ezistensia

sinais klinika moras hog cholera fahi lokál ne’ebé eziste ho (…..%) no la ezistensia

ho (…..%). Husi sira ne’e mak relata sinais klinika moras hog cholera ba fahi lokál

maioria iha suco refere.

Tabela 7 : Sinais klinika moras hog cholera ba fahi lokál iha suco Meligo

18
No Sinais klinika Total ezistensia %

1. Vontade han laiha


2. La agresivu
3. Isin manas
4. Disponea
5. Matan ten barak
6. Isin fulun hamrik
7. Mate derepente
8. Kor mean iha parte abdomen no tilun

Total 100

Total ezistensia sinais klinika moras hog cholera ….. tamba uma kain ida

relata sinais klinika ida. Bazeia ba Tabela ne’ebé mak mensiona iha leten hatudu

katak sinais klinika hanesan vontade han laiha (…..%), la agresivu (…..%), isin

manas (…..%), disponea (…..%), matan ten barak (….%), isin fulan hamrik (…..%),

mate derepente (…...%) no kor mean iha parte abdomen no tilun (…..%).

Tabela 8 : Aimoruk ne’ebé mak agrikultór sira uza hodi halo tratamentu ba
fahi ne’ebé moras iha suco Meligo.

No Tipu aimoruk Frekuensia %

1. Uza aimoruk tradisional


2. Uza antibiotiku modernu
3. La halo tratamentu

Total 100

19
Bazeia ba Tabela ne’ebé mak mensiona iha leten hatudu katak aimoruk ne’ebé

uza hodi halo tratamentu ba fahi mak hanesan uza aimoruk tradisional (…..%), uza

antibiotiku modern (…..%) no la halo tratamentu (…..%).

4.3. Diskusaun

4.3.1. Objetivu hakiak fahi tuir rezultadu peskiza.

Tuir rezultadu husi Tabela 3 hatudu katak objetivu hakiak fahi tuir agrikultór

sira nia hatan katak fa’an ka halo negosiasaun hodi responde nesesidade familiar (…..

%),lori halo lia ruma ou hatama barlake (…..%) no konsumu (…..%).

4.3.2. Esperensia hakiak fahi lokál

Tuir agrikultór sira nia esperensia hakiak fahi hanesan kostume ida iha sira nia

vida moris, agrikultór barak mak hakiak fahi tamba balada ida ne’e ema hakiak hahú

kedas ou tempu uluk husi ita nia beiala sira to’o jerasaun ohin loron (Quintão et al,

2003)

4.3.3. Sistema hakiak fahi lokál

Bazeia ba Tabela 4 hatudu katak agrikultór ne’ebe mak hakiak fahi iha suco

Meligo barak mak sei uza sistema intensivu (…..%), sistema ida ne’e katak fahi iha

oras 24 nia laran sulan deit iha luhan laran. Sistema ida ne’e diak tamba fasil atu halo

tratamentu no vasinasaun ruma. Iha agrikultór balun hatan katak fahi ne’ebé sira

hakiak sei uza sistema semi-intensivu (…..%), sistema ida ne’e katak fahi kalan

hatam ou sulan loron husik deit no la’os fahi rasik deit mak ba buka mesak aihan,

maibe fahi nain mós presiza prepara aihan ruma hodi atende nessesidade fahi nian no

agrikultór barak mak uza sistema ekstensivu (…..%), sistema ida ne’e katak fahi

20
husik livre deit, fahi rasik mak ba buka aihan mesak no fahi rasik mak salva nia a’an

husi disturbiu ruma. Sistema ida ne’e diak, maibe difisil atu halo tratamentu no

vasinasaun ruma (………).

4.3.4. Prevensaun ????????????????????????

4.3.5. Tratamentu ????????????????????????

4.3.6. Fahi ne’ebé hatudu sinais klinika moras hog cholera tuir agrikultór

Bazeia ba rezultadu iha Tabela 6 hatudu katak sinais klinika moras hog

cholera ne’ebé eziste iha suco Meligo Posto Administrativo Cailaco Municipio

Bobonaro ho …..%. Bazeia ba rezultadu peskiza katak ezistensia sinais klinika moras

hog cholera mak hanesan vontade han laiha (…..%), la agresivu (…..%), isin manas

(…..%), disponea (…..%), matan ten barak (….%), isin fulan hamrik (…..%), mate

derepente (…...%) no kor mean iha parte abdomen no tilun (…..%).

21
KAPITÚLU V

LIAN MAKTAKA

5.1 Konkluzaun

Husi rezultadu peskiza no diskusaun ne’ebe iha leten ho ida ne’e mak hakerek nain

foti konkluzaun katak tuir rezultadu observasaun sinais klinika moras CSF ne’ebe

eziste iha suku Meligo, Posto administrativu Cailaco ho nia por sentu mak ........ no

rezultadu dados peskiza iha suku Meligo ne’ebe maioria hakiak animal fahi ho nia

total mak .....

22
BIBLIOGRAFIA

Amaral A, C., 2014. Moras principal ba animal. Direcção  Nacional  Pecuária  e  Veterinária,

Ministério da Agricúltura e Pescas (MAP), Dili.

Baraniah M, A., 2009. Mewaspadai penyakit berbahaya pada hewan dan ternak. Wisma Hijau

JL. Raya Bogor.

Dharma & Putra(1997) iha Freitas, R. E., 2013. Gejala Klinis Penyakit Classical Swine Fever

(CSF) pada babi lokal. Universidade Nacional Timor Lorosa’e. Dili

Kanisius A. A.,1981. Pedoman ternak babi. Seri budi daya. Yogyakarta.

Prastowo (1989) iha Freitas, R. E, 2013. Gejala Klinis Penyakit Classical Swine

Fever   (CSF)  pada babi lokal. Universidade Nacional Timor-Lorosa’e. Dili

23
Pudjiatmoko., 2014.  Manual  Penyakit  Hewan  Mamalia. Kementerian  Pertanian. 

DirektoraJenderal Peternakan dan Kesehatan Hewan. Jakarta.

Quintão G. da S, António Silva da C, no Ligia T. C., 2003. Tékniku Hakiak Fahi.

Ratundima  E. M. no Nyoman., 2012. Deteksi  antibodi  terhadap  virus  CSF  dengan

teknik Enzyme Linked Immunosorbent Assay. Fakultas Kedokteran Hewan, Universi

tas Udayana. Jl. P. B. Sudirman Denpasar Bali.

Sarosa A. ho Indrawati., 2004. Pengamatan status  kekebalan terhadap penyakit

hog  cholera

dengan teknik  Neutralization  Peroxidase  Linked Assay. Balai  penelitian veteriner, 

P.O.Box  151, Bogor [20/01/2016].

Sinaga S.,  2012.  Produksi babi. Pengaruh pemberian tepung 

bangun bangun terhadap  babi. http://blogs.unpad.ac.id/saulandsinaga/2012/02/02/ p

engaruh-  pemberian - tepung- bangun-bangun.

Syafriati  ho Sarosa.,  2000. Daya  immunoproktetif  vaksin  hog cholera 

dalam  mendukung 

bibit ternak babi di Propinsi Riau. Balai penelitian veteriner, JL R. E. Martadinata 30, 

P.O.Box 151. [20/01/2016].

Tarigan S.  ho  Syamsul, 1997. Hog  cholera  pada babi. Balai  penelitian veteriner  JL  R., E

. Martadinata 30. P.O. Box 52, Bogor [9/01/2016].

Wirata I. W. ho Dewi.,  2010. Deteksi Virus Classical  Swine Fever  di Bali dengan RT-PC

R.Laboratorium Biomedik veteriner. Fakultas Kedokteran Universitas Udayana, Jl.

P.B Sudirman, Denpasar [25/02/2016]

24
25

También podría gustarte