juur'

See also: juur

Võro

Etymology

From Proto-Finnic *juuri.

Noun

juur' (genitive juurõ, partitive juurt)

1. root (of a plant)
2. root, origin

Inflection

Inflection of juur'

	singular	plural
nominative	juur'	juurõq
accusative	juurõ	juurõq
genitive	juurõ	juuri juurtõ
partitive	juurt	juuri
illative	juurdõ	juuri juurihe
inessive	juurõn juurõhn	juurin juurtõn juurihn juurtõhn
elative	juurõst	juurist juurtõst
allative	juurõlõ	juurilõ juurtõlõ
adessive	juurõl	juuril juurtõl
ablative	juurõlt	juurilt juurtõlt
translative	juurõs	juuris juurtõs
terminative	juurõniq	juuriniq juurtõniq
abessive	juurõldaq	juurildaq juurtõldaq
comitative	juurõgaq	juurigaq juurtõgaq