Ind

Indan bassein

Ind (sanskr.: सिन्धु Sindhu, urdu: سندھ Sindh, sindh.: سندھو Sindhu, puštu: اباسين Abba-Sin «jogiden tat», pers.: هند Hind, tib.: སེང་གེ།་གཙང་པོ Sênggê Zangbo «levan jogi», kit.: 印度河 Yìndù Hé, hindi: सिन्धु नदी Sindhu nadī, angl.: Indus River) om znamasine jogi Suvižes Azijas. Joginišk sijadase Kitain territorijas, sen Tibetan mägištol. Jogi jokseb lodehližen Indijan mägitahondoiš (Gimalajiden pautkil). Jogen tobj pala om Pakistanan territorijal, jagab mad kaks'haz, kävutase sen ižanduses. Jogensu sijadase Indižen valdmeren Arabijan meren pohjoižes, Karačin päivnouzmaižiš ezilidnoiš.

Indan piduz om 3180 km tibetiženke palanke ühtes. Basseinan pind — 960 800 km². Vozne vedhuz om läz 220 km³ kaikidenke ližajogidenke ühtes. Veden keskmäine valu om 6600 m³/sek. Sur'veden aigan (heinku-sügüz'ku) jogi levigandeb 5..7 kilometrhasai luhtoiden sijiš. Kuivil vozil Ind ei lankte merhe neciden süiden tagut: saudud padoseinäd, kävutand kommunaližhe kulutushe, kastelemha pöudoid, purutuz räkän klimatan tagut, čirkištand letkesižhe maha.

Ind Sindhu-nimenke om tetab pühäjogi, mainitase Rigvedas kuti «Seičeme Joged»-agjan päjogi.

Geologii

Indan vezivalu üläjoksmuses om üks' kaikiš amuižembiš jogišpäi Mas, Gimalajiden vanhemb. Gimalajad sünduiba Indostan-plitun iškendan jäl'ghe Azijanke 35..55 mln vozid tagaz, ned libuiba jo jäl'ghe Indan sündundad.

Jogen veded ühtniba libujiden mägiden erozijan processha, sen paloin, Karakoruman erozijha. Olendan aigan Indjogen vago sirdi kesk- da alajoksmuses 100 km päivnouzmha Suleimanan mägiden libundan tagut. Jogensu sirdi suvhe ičeze sagedmaiden mödhe i Arabijan meren randišton libundan taguiči.

Ümbrikirjutand

Joginišk sijadase 5300 m korktusel valdmeren pindan päl Tibetan mägišton suvipäivlaskmas, Kangrinboče (Kailas)-mägen pohjoižel pautkel. Jogi jokseb Sengge-Dzangbo (Šicüan'he)-nimenke i ühtištub Gar-Dzangbo-jogenke läz Langmar-küläd, sen jäl'ghe jokseb jo Ind-nimenke.

Ind jokseb läz 1000 km lodeheze Karakorum-mägil, läbitab koumen valdkundan territorijad. Jogi jäl'gendab süväd tektoništ alangištod, äiluguižed kall'oikahad urad oma jogen randoikš. Jogen alangišt augotase läz amuišt Leh-lidnad, kudamb om istorižen Ladakh-agjan pälidnaks. Jogi sase ičeze kaikiš pohjoižembha čokkoimhesai läz Haramoš-mägenpäd, sid' käraudab suvipäivlaskmha, jokseb Gimalajiden i Gindukušan sarakoiš läbi.

Ičeze keskjoksmuses Ind läbitab kukhikahid tahondoid, jokseb Indan da Gangan tazangišton päivlaskmas. Jogi sab äi ližajogid. Jäl'gmäine mödvedhe Pandžnad (Satledž)-ližajogi om kaikiš suremb-ki, lankteb Indha huralpäi. Ei ole ližajogid Indan alajoksmuses.

Edel suhištod Ind jokseb läbi Tar-letetazangišton päivlaskmaižes poles. Jogen vago sase Arabijan merhesai enamba mi 1800-kilometrižen matkan jäl'ghe tazangištodme.

Indan del't augotase Haidarabadanno 150 kilometras merespäi. Del'tan pind om 30 tuh. km² (seičemenz' surtte mail'mas). 11 pähijamad lanktas merhe 250 km mererandan pidusel. Jogahižel sur'vedel kaik del'tan hijamiden kuva vajehtase. Jogi tob merhesai 450 mln tonnad sagedmaid vodes. Nügüd' Gadžamro om pähijamaks. Ližadumižen aigan meren veded puttas jogehe.

Jogen vago om vähän korktemb ümbriolijad letetazangištod todud sagedmaiden suren lugumäran tagut. Jogen randad oma ratud maspäi znamasižel pidusel kaičemha lähižid territorijoid sur'vezišpäi. Vozil 1947, 1958 da 2010 sur'veded toiba lujid vigoid Pakistanan eläjile. Erasti jogi vajehtab vagod lujan sur'veden tagut.

Toižed znamasižed ližajoged oma Kabul i Kuram, molembad lanktas oiktalpäi.

Vides voz'tuhas Ind vajehti vagon sijadust severz' kerdad Sukkur-lidnan suvemb. Vago i enamba kaiked del't sirdihe päivlaskmha. Jäl'gmäižel seičemel voz'sadal Indan pala sirdi 15..30 km päivlaskmha Sukkurad alemba.

Indan alangišt harakterizuiše subtropižel kontinentaližel klimatal. Kevädel Gimalajiden jäžomad suladas i täuttas sadegiden mairišt (200 mm vodes da sen penemba suvipäivlaskmaižes mussonaspäi). Kezapäivil om lujas räk (+49 Cel'sijan gradushasai). Vilukun lämuz om alemba noläd Indan basseinan pohjoižes, no jogi jäb jädumatoman.

Kävutand

Ende mecakišt kazvoi jogen basseinas, mecan pind om lujas vähemb sidä nügüd'. Jogen kalan varad oma znamasižed. Sukkur- da Kotri-lidnad oma kalategimišton järedoikš keskusikš, no kalankazvatuz om tarbhaine saudud padoseiniden tagut.

Indan gidroenergetižed voimused oma 20 mln kVt. 1970-nzile vozile saudihe olijoiden padoseiniden enambust. Indijan da Pakistanan ridad oleliba äi kerdoid jogen basseinan vezivaroihe näht, mugažo Pakistanan štatoiden-ki kesken. Vspäi 1960 kožundakt Indan veziš reguliruib veden jagamišt viden jogen tahondas (Pendžab-regionas).

Maižanduz om olmas kastelendan abul. Jogen alajoksmuses om 120 000 km² kasteltud mad, se om Pakistanan Pendžab-štatas da jogen del'tas, vedhuden penemba pol't sase jogensuhusai. Irrigacižkanaliden ühthine piduz om 65 tuh. km, ühthemänho kasteltas 170 000 km² mad.

Laivoidenlikund om olmas jogensuspäi Dera-Ismail-Han-lidnhasai, 1200 kilometrad matkad laivoiden täht. Pened astjad lapakonke pohjanke voidas ujuda edemba ülezjogen Kabul-jogensuhusai.

Ekologii

Dambiden da padoseiniden sauvond vei vedhuden vähendusele jogensus severdha kerdha 20. voz'sadan aigan. Tonuziden sagedmaiden mülü mugažo peneni, jogen del't ištuse, sen pind väheneb. Merivezi ličeb 75 kilometrhasai ülezjogen suspäi veden ližadumižiden aigan, del'tan randad muretas. Ristituiden sadad tuhad sirdiba sen randoišpäi mahusen soldundan tagut.

20. voz'sadal sar'vnenad jäiba Indan basseinas vaiše kel'dtahoiš. Indine jogidel'fin läz kadoi padoseiniden taguiči. Mecoiden pind väheni znamasižikš maižandusen šingotesen tagut.

Irdkosketused

• Indjogen del't «World Wildlife Fund»-organizacijan worldwildlife.org-saital. (angl.)