Mine sisu juurde

Bezanson

Vikipedii-späi
Painuzversii enamba ei rada da siš voib olda vigoid. Ole hüvä, udišta sinun avaitud iknad radpöudol, da ole hüvä, kävuta sanumata web-ecijan painamižen funkcii.
Bezanson
Besançon
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2019) 117,912 ristitud
Pind 65,05 km²
Bezanson Besançon
Pämez' Enn Vinjo
(mandat 2020−2026,
Anne Vignot)
Telefonkod +33-
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2021)

Bezanson (franc.: Besançon [bəzɑ̃sɔ̃]) om lidn da kund (kommun) Francijan i sen Burgundii — Franš-Konte-regionan päivnouzmas. Lidn om Du-departamentan administrativine keskuz.

Istorii

Amuižen aigan eländpunktan nimi oli Vesontio. Gai Julii Cezar' pani sidä galloiden sekvanad-heimon keskuseks vl 58 EME. Bezansonan episkopad oma tetabad 4. voz'sadaspäi. Vhesai 1654 lidn oli joudjaližeks Pühäs Rimalaižes imperijas. Istorižen Franš-Konte-regionan keskuz, administrativine-ki vll 1676−2016 sen olendan aigan. Järed lidnuz om saudud lidnas 17. voz'sadan kahtendes poles, om kaičenus hüvin.

Nügüd'aigan Bezanson šingotase časuiden tehmižel, mašinansauvomižel i omblendtegimištol. Kompanijad mikrotehnologijoiden, mikromehanikan i biomedicinižen inženerijan sferas. Francijan armijan üks' kahtes divizijaspäi baziruiše lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Du-jogen keskjoksmusen alahan oiktal randal päpaloin (franc.: Doubs, Sonan hura ližajogi). Istorine keskuzpala om saudud jogen känmas läz kilometrad diametral, 250 m ü.m.t. korktusel. Om korktoid kukhid lidnan ümbrištos, 500 metrhasai ü.m.t.. Matkad regionan administrativižhe Dižon-keskushesai om sada kilometrad päivlaskmha, Šveicarijan Lozannhasai om 125 km suvipäivnouzmha.

Klimat om ven valdmeren kontinentaližen pirdoidenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +18,2..+20,2 C°, tal'vkun-uhokun +2,9..+3,9 C°. Ekstremumad oma −20,7 C° (viluku, uhoku) i +40,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,7 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 1157 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus (108 mm) i sügüz'kus-tal'vkus (101..112 mm kus), vähemba uhokus (81 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..78 % röunoiš keväz'kus-elokus, 87..88 % redukus-vilukus.

Tobmuz

Lidnan fartalad (2007)

Lidn jagase 14 nimitadud rajonaks (äilugu franc.: quartiers).

Edeline lidnan pämez' (mer, franc.: maire de Besançon) om Žan-Lui Fussere (Jean-Louis Fousseret, keväz'ku 2001 — heinku 2020).

Eläjad

Vs 1999 Bezansonan ristitišt jäb 116..117 tuhad eläjid röunoiš. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 120 315 eläjad vl 1975. Kaik 280 701 eläjad om lidnaglomeracijas 2514,5 km² pindal (2019).

Franš-Konten universitetan[1] päfater (franc.: Université de Franche-Comté, alusenpanend 1423, 29 tuhad üläopenikoid) sijadase Bezansonas vspäi 1621.

Homaičendad

  1. Franš-Konten universitetan sait (univ-fcomte.fr). (fr.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)

Irdkosketused