Mine sisu juurde

Uatt Džeims: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Motoranger (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1: Rivi 1:
{{1000}}
{{1000}}{{A10000}}
{{Personalii
{{Personalii
| изображение = James Watt by Henry Howard.jpg
| изображение = James Watt by Henry Howard.jpg

Vajehtuz 3. sügüz’ku 2021, kell 20:30

Uatt Džeims
angl.: James Watt
Džeims Uatt läz 1797 (Genri Govardal ratud portret)
Džeims Uatt läz 1797 (Genri Govardal ratud portret)
radmižen toižend:

insener, himik, fizikanmez', leiutaja, edheotai, matematikanmez', technician

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Greenock[d], Renfrewshire[d], Suurbritannia kuningriik[d][4][5][2]

valdkund:

 Šotlandii

kolendan dat:

25. eloku 1819(1819-08-25)[6][7][8][9] (83 vot)

kolendan sijaduz:

Heathfield Hall[d], Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]

tat:

James Watt[d][10]

mam:

Agnes Muirhead[d][8][10]

avtograf:

 Uatt Džeims VikiAitas

Džeims Uatt (angl.: James Watt; sünd. 19. viluku 1736, Grinok, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 19. eloku 1819, Hendsuort, Börmingem, Anglii, Sur' Britanii) — sur' šotlandijalaine inžener, mehanik da melestegii, Londonan kunigazližen sebran (1785) da Parižan Tedoakademijan ühtnii (1814). Universaližen kaks'kerdaižen tegendan purumašinan sädai, paremboiči Njukomenan purumašinad. Universaližen purumašinan-likutimen sädand pani industrialižen revolücijan alust mail'mas.

Melestegii tariči «hebonvägi»-ühtnikad vägevuden märičendan täht. Vägevuden sistemine vatt (W)-märičendühtnik om nimitadud Uattan nimel.

Grinokan kolledž i memorialine kirjišt (abuti sen alusenpanendale) oma nimitadud Uattan oiktastuseks. Melestegii om kuvatud sterlingoiden funtan banknotal 50-nominalanke.

Homaičendad

  1. Deutsche Nationalbibliothek Record #118629484 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Bramwell F. Watt, James (1736-1819) (DNB00) // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. LeeLondon: Smith, Elder & Co., 1885.
  3. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  4. http://www.telegraph.co.uk/science/science-news/4750891/The-power-behind-the-Industrial-Revolution.html
  5. http://www.theguardian.com/culture/2011/mar/20/james-watt-workshop-science-museum
  6. Kingsford P. W. Encyclopædia Britannica
  7. SNAC — 2010.
  8. 8,0 8,1 Lundy D. R. The Peerage
  9. The Fine Art Archive — 2003.
  10. 10,0 10,1 Kindred Britain


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.