Baku: Erod versijoiden keskes
Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
p formitez |
||
| (35 ližavajehtused by 14 kävutajad ei ole ozutadud) | |||
| Rivi 1: | Rivi 1: | ||
{{10000}}{{A10000}} |
|||
{{Eländpunkt |
{{Eländpunkt |
||
| Nimi = Baku<br />Bakı |
| Nimi = Baku<br />Bakı |
||
| |
| Lidnanznam = Coat of arms of Baku.svg |
||
| Flag = |
| Flag = Flag of Baku, Azerbaijan.svg |
||
| |
| Lidnanznam text = Bakun lidnanznam |
||
| Flag text = |
| Flag text = Bakun flag |
||
| Valdkund = Azerbaidžan |
|||
| Eläjiden lugu = 2,064,900 |
|||
| |
| Eläjiden lugu = 2,303,000 |
||
| |
| Voz' = 2022 |
||
| Pind = 2,140 |
|||
| Fail = Bakuview.JPG |
| Fail = Bakuview.JPG |
||
| Pämez' = El'dar Azizov<br/>(kül'mku 2018—,<br/>''Eldar Əzizov'') |
|||
| Pämez' = [[Abutalibov Gadžibala|Gadžibala Abutalibov]] |
|||
| Telefonkod = +994-12 |
| Telefonkod = +994-12 |
||
| Aigvö = [[UTC]]+4 |
| Aigvö = [[UTC]]+4 |
||
}} |
}} |
||
[[Fail:Map of Baku 2.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2016)]] |
|||
'''Baku''' ([[Azerbaidžanan kel'|azerb]].: ''Bakı'') om [[Azerbaidžan]]an pälidn. |
|||
'''Baku''' ({{lang-az|Bakı}} [bɑˈcɯ]) om [[Azerbaidžan]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om [[Kavkaz]]-regionan i [[Kaspijan meri|Kaspijan meren]] randišton kaikiš järedamb lidn. Znamasine openduzkeskuz, üläopendusen 30 aluzkundad. |
|||
== Istorii == |
== Istorii == |
||
Antikaigan Kaspijan meri leviganzi Bakun territorijan sijas. 12. voz'sadal Baku kändihe lidnuseks. Torguindted da [[kivivoi]]n samine tegihe lidnan alusen i šingotesen päsüks. |
|||
Baku šingotase kivivoin ümbriradmižel sijaližel torhudel, himižel sarakol, mašinansauvomižel (sodaazegišton tegimed), tekstilin i söndtavaroiden pästandal, jädumatomal meriportal. |
|||
== Politine sistem == |
|||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
Lidn sijadase Azerbaidžanan päivnouzmas, [[Apšeronan pol'sar'|Apšeronan pol'saren]] suvipoles, 28 m alemba valdmeren pindad, se om kaikiš madalamb sijatud pälidn mail'mas. Lidnaglomeracii otab kaiked pol'sart i randištod suvhe sišpäi. Om reduvulkanoid lidnan ümbrištos. |
|||
Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] pol'kuiv. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,1 C°, kezakun-sügüz'kun +22..+26 C°, tal'vkun-keväz'kun +4..+7 C°. Ekstremumad oma −13,7 C° (viluku) i +42,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (tal'vku). Ei olele haloid semendkus-redukus. Paneb sadegid 210 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (25..30 mm kus), vähemba kezakus-elokus (2..8 mm kus). Lujad tulleid oma paksud. |
|||
== Tobmuz == |
|||
[[Fail:Baku, Azerbaijan, satellite image, LandSat-5, 2010-09-06.jpg|thumb|left|250px|Bakun i sen ezilidnoiden nägu kosmosaspäi vn 2010 sügüz'kus]] |
|||
Baku jagase 12 nimitadud administrativižeks rajonaks. Viž lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnha mugažo. |
|||
[[Abutalibov Gadžibala|Gadžibala Abutalibov]] oli edeližen, koumanden lidnan pämehen (meran) hätken aigan (2001−2018). |
|||
== Eläjad == |
== Eläjad == |
||
Vl 2014 Bakun municipaližen ühtnikan eläjiden lugu oli 2 181 800 ristitud 2140 km² pindal, sidä kesken 1 217 300 lidnalašt i 964 500 lidnanvuiččiden žiloiden eläjid, kaik om 59 niid. Vl 2013 kaik 2,6 mln ristituid elihe ezilidnoidenke ([[Sumgajit]] i [[Apšeronan rajon]]), vl 2022 — 2,8 mln ristituid. Kaikiš suremb lidnan municipalitetan ristitišt om nügüd'. |
|||
Rahvahad (2009): [[azerbaidžanlaižed]] — 90,3 %, [[venälaižed|venänikad]] — 5,3 %, [[evrejalaižed]] — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,8 %. |
|||
== Ižanduz == |
|||
Znamasine üläopendusen aluzkund om Bakun valdkundaline universitet<ref>[http://bsu.edu.az/ Bakun valdkundaližen universitetan sait (''bsu.edu.az'').] {{ref-az}} {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> ({{lang-az|Bakı Dövlət Universiteti}}, 22 tuh. üläopenikoid). Sen aluz om pandud ripmatoman Azerbaidžanan aigan vn 1919 sügüz'kus. Kaik 16 fakul'tetad i kaks' tedoiduzinstitutad mülüdas universitetha. |
|||
[[Kategorii:Lidnad]] |
|||
[[Kategorii:Pälidnad]] |
|||
== Transport == |
|||
[[ace:Baku]] |
|||
Avtobusad, metro, funikulöran jono, taksid i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1967, siš om koume jonod, 27 stancijad i 40,7 km raudted. ''Baku-Passažirine''-päraudtestancii ({{lang-az|Bakı Dəmiryol Stansiyası}}) om avaitud vspäi 1880. Gazanveim i koume kivivoinvent mändas läz lidnad. |
|||
[[af:Bakoe]] |
|||
[[am:ባኩ]] |
|||
Rahvahidenkeskeine civiline ''Geidar Aliev''-lendimport<ref>[http://airport.az/ Rahvahidenkeskeižen Geidar Aliev-lendimportan sait (''airport.az'').] {{ref-en}} {{ref-az}} {{ref-ru}}</ref> (''GYD / UBBB'', 4,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 25 kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas passažirreisud Azijan äjihe maihe, Venäman järedoihe lidnoihe, Evropan erasihe-se pälidnoihe. |
|||
[[an:Bacú]] |
|||
[[ang:Baku]] |
|||
== Tetabad ristitud == |
|||
[[ar:باكو]] |
|||
* [[Magomajev Muslim|Muslim Magomajev]] (1942−2008) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen, Azerbaidžanan i Venäman operan da estradan pajatai, muzikankirjutai. |
|||
[[arz:باكو]] |
|||
[[av:Баку]] |
|||
== Homaičendad == |
|||
[[az:Bakı]] |
|||
<references /> |
|||
[[ba:Баҡы]] |
|||
[[be:Горад Баку]] |
|||
== Irdkosketused == |
|||
[[be-x-old:Баку]] |
|||
* [http://baku-ih.gov.az/ Lidnan tobmuden oficialine sait (''baku-ih.gov.az'').] {{ref-az}} {{ref-en}} |
|||
[[bg:Баку]] |
|||
{{Commons|Baku}} |
|||
[[bn:বাকু]] |
|||
[[bo:པཱ་ཁི།]] |
|||
{{Evropan pälidnad}} |
|||
[[br:Bakou]] |
|||
{{Azijan pälidnad}} |
|||
[[bs:Baku]] |
|||
[[ca:Bakú]] |
|||
[[ |
[[Kategorii:Baku| ]] |
||
[[Kategorii:Azerbaidžanan lidnad]] |
|||
[[crh:Baqu]] |
|||
[[Kategorii:Azerbaidžan|*]] |
|||
[[cs:Baku]] |
|||
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] |
|||
[[cv:Баку]] |
|||
[[ |
[[Kategorii:Pälidnad]] |
||
[[Kategorii:Azerbaidžanan lidnad tazovaldkundan alištusenke]] |
|||
[[da:Baku]] |
|||
[[de:Baku]] |
|||
[[diq:Bakı]] |
|||
[[dsb:Baku]] |
|||
[[el:Μπακού]] |
|||
[[en:Baku]] |
|||
[[eo:Bakuo]] |
|||
[[es:Bakú]] |
|||
[[et:Bakuu]] |
|||
[[eu:Baku]] |
|||
[[fa:باکو]] |
|||
[[fi:Baku]] |
|||
[[fr:Bakou]] |
|||
[[frp:Bakou]] |
|||
[[fy:Bakû]] |
|||
[[ga:Bakı]] |
|||
[[gag:Baku]] |
|||
[[gd:Baku]] |
|||
[[gl:Bakú - Bakı]] |
|||
[[he:באקו]] |
|||
[[hi:बाकू]] |
|||
[[hif:Baku]] |
|||
[[hr:Baku]] |
|||
[[hsb:Baku]] |
|||
[[ht:Bakou]] |
|||
[[hu:Bakı]] |
|||
[[hy:Բաքու]] |
|||
[[id:Baku]] |
|||
[[io:Baku]] |
|||
[[is:Bakú]] |
|||
[[it:Baku]] |
|||
[[ja:バクー]] |
|||
[[jv:Baku]] |
|||
[[ka:ბაქო]] |
|||
[[kbd:Баку]] |
|||
[[kk:Баку]] |
|||
[[ko:바쿠]] |
|||
[[ku:Bakû]] |
|||
[[kv:Баку]] |
|||
[[ky:Баку]] |
|||
[[la:Baku]] |
|||
[[lad:Baku]] |
|||
[[lb:Baku]] |
|||
[[lez:Баку]] |
|||
[[lmo:Baku]] |
|||
[[lt:Baku]] |
|||
[[lv:Baku]] |
|||
[[mdf:Баку]] |
|||
[[mhr:Баку]] |
|||
[[mi:Baku]] |
|||
[[mk:Баку]] |
|||
[[ml:ബക്കു]] |
|||
[[mn:Баку]] |
|||
[[mr:बाकू]] |
|||
[[ms:Baku]] |
|||
[[mzn:باکو]] |
|||
[[na:Baku]] |
|||
[[nah:Bacu]] |
|||
[[new:बाकु]] |
|||
[[nl:Bakoe]] |
|||
[[nn:Baku]] |
|||
[[no:Baku]] |
|||
[[nov:Baku]] |
|||
[[oc:Bakó]] |
|||
[[os:Баку]] |
|||
[[pl:Baku]] |
|||
[[pms:Baku]] |
|||
[[pnb:باکو]] |
|||
[[pt:Baku]] |
|||
[[ro:Baku]] |
|||
[[roa-rup:Baku]] |
|||
[[roa-tara:Baku]] |
|||
[[ru:Баку]] |
|||
[[rw:Baku]] |
|||
[[sah:Баку]] |
|||
[[sc:Baku]] |
|||
[[scn:Baku]] |
|||
[[sco:Baku]] |
|||
[[sh:Baku]] |
|||
[[simple:Baku]] |
|||
[[sk:Baku]] |
|||
[[sl:Baku]] |
|||
[[sq:Baku]] |
|||
[[sr:Баку]] |
|||
[[su:Baku]] |
|||
[[sv:Baku]] |
|||
[[sw:Baku]] |
|||
[[ta:பாகு]] |
|||
[[tet:Baku]] |
|||
[[tg:Боку]] |
|||
[[th:บากู]] |
|||
[[tl:Baku]] |
|||
[[tr:Bakü]] |
|||
[[tt:Бакы]] |
|||
[[udm:Баку]] |
|||
[[ug:Baku]] |
|||
[[uk:Баку]] |
|||
[[ur:باکو]] |
|||
[[uz:Boku]] |
|||
[[vi:Baku]] |
|||
[[vo:Bakı]] |
|||
[[war:Baku]] |
|||
[[wo:Baku]] |
|||
[[yi:באקו]] |
|||
[[yo:Baku]] |
|||
[[zh:巴库]] |
|||
[[zh-min-nan:Baku]] |
|||
[[zh-yue:巴庫]] |
|||
Jäl’gmäine vajehtuz 6. sulaku 2024, kell 08:56
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Azerbaidžan |
| Eläjiden lugu (2022) | 2,303,000 ristitud |
| Pind | 2,140 km² |
| |
| Pämez' | El'dar Azizov (kül'mku 2018—, Eldar Əzizov) |
| Telefonkod | +994−12 |
| Aigvö | UTC+4 |
Baku (azerb.: Bakı [bɑˈcɯ]) om Azerbaidžanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Kavkaz-regionan i Kaspijan meren randišton kaikiš järedamb lidn. Znamasine openduzkeskuz, üläopendusen 30 aluzkundad.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Antikaigan Kaspijan meri leviganzi Bakun territorijan sijas. 12. voz'sadal Baku kändihe lidnuseks. Torguindted da kivivoin samine tegihe lidnan alusen i šingotesen päsüks.
Baku šingotase kivivoin ümbriradmižel sijaližel torhudel, himižel sarakol, mašinansauvomižel (sodaazegišton tegimed), tekstilin i söndtavaroiden pästandal, jädumatomal meriportal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Azerbaidžanan päivnouzmas, Apšeronan pol'saren suvipoles, 28 m alemba valdmeren pindad, se om kaikiš madalamb sijatud pälidn mail'mas. Lidnaglomeracii otab kaiked pol'sart i randištod suvhe sišpäi. Om reduvulkanoid lidnan ümbrištos.
Klimat om subtropine pol'kuiv. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,1 C°, kezakun-sügüz'kun +22..+26 C°, tal'vkun-keväz'kun +4..+7 C°. Ekstremumad oma −13,7 C° (viluku) i +42,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (tal'vku). Ei olele haloid semendkus-redukus. Paneb sadegid 210 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (25..30 mm kus), vähemba kezakus-elokus (2..8 mm kus). Lujad tulleid oma paksud.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Baku jagase 12 nimitadud administrativižeks rajonaks. Viž lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnha mugažo.
Gadžibala Abutalibov oli edeližen, koumanden lidnan pämehen (meran) hätken aigan (2001−2018).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2014 Bakun municipaližen ühtnikan eläjiden lugu oli 2 181 800 ristitud 2140 km² pindal, sidä kesken 1 217 300 lidnalašt i 964 500 lidnanvuiččiden žiloiden eläjid, kaik om 59 niid. Vl 2013 kaik 2,6 mln ristituid elihe ezilidnoidenke (Sumgajit i Apšeronan rajon), vl 2022 — 2,8 mln ristituid. Kaikiš suremb lidnan municipalitetan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 90,3 %, venänikad — 5,3 %, evrejalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,8 %.
Znamasine üläopendusen aluzkund om Bakun valdkundaline universitet[1] (azerb.: Bakı Dövlət Universiteti, 22 tuh. üläopenikoid). Sen aluz om pandud ripmatoman Azerbaidžanan aigan vn 1919 sügüz'kus. Kaik 16 fakul'tetad i kaks' tedoiduzinstitutad mülüdas universitetha.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, metro, funikulöran jono, taksid i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1967, siš om koume jonod, 27 stancijad i 40,7 km raudted. Baku-Passažirine-päraudtestancii (azerb.: Bakı Dəmiryol Stansiyası) om avaitud vspäi 1880. Gazanveim i koume kivivoinvent mändas läz lidnad.
Rahvahidenkeskeine civiline Geidar Aliev-lendimport[2] (GYD / UBBB, 4,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 25 kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas passažirreisud Azijan äjihe maihe, Venäman järedoihe lidnoihe, Evropan erasihe-se pälidnoihe.
Tetabad ristitud
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Muslim Magomajev (1942−2008) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen, Azerbaidžanan i Venäman operan da estradan pajatai, muzikankirjutai.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Bakun valdkundaližen universitetan sait (bsu.edu.az). (azerb.) (ven.) (angl.)
- ↑ Rahvahidenkeskeižen Geidar Aliev-lendimportan sait (airport.az). (angl.) (azerb.) (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden oficialine sait (baku-ih.gov.az). (azerb.) (angl.)
 |
Baku Vikiaitas |
| Evropan pälidnad | ||
| Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||
| Azijan pälidnad | ||
| Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||