So

So om kuivman (vai landšaftan) taho ülänepsudenke, lujetud muiktusenmäranke da madalanke manvägenke. Son pindal om seižujad vai joksijad gruntvet, no kaikenaigašt veden šoidud pindal ei ole.

So Valdai-ülüdes läz Seliger-järved

Soiš ei kadonu lophusai organine pindšoid om olmas, kudamb kändase turbhaks aigan jokstes. Son turbhan šoid om enamba mi 30 sm sankte. Ku penemb sidä, ka se om sodunu ma. Mülütadas soid gidrosferha.

Soiden toižendoiden vepsän nimed

• Kuhrikišt — notked taho haudoiden äjudenke.
• Nova, poze, vajutezso — läbipäzmatoi so.
• Rozmik, rozmegišt — so rozmevedenke.
• Rämik, rämegišt — sonvuitte taho.
• Samalso.
• Sohring — sodunu tahond.
• Somändik — so pedajidenke.
• Südäiso — so kor'bes.
• Šaim, sošähm, sosähming — mectunu henošti so.
• Tohloiso — tazo so.
• Turbazso.

Soho sidotud vepsän tärtused

• Gar', kend, kendäk — son röun.
• Hihnaine, sokeskuz — kaglaz soiden keskes.
• Kuhr — pen' haud sos, mecas.
• Sil'mlähte — vezikeskust sos.
• Solätik — mectunu pedajil soröun.
• Südäikangaz — kangaz son keskes.

Galerei

• 
  Ludeghein
• 
  Sovehk
• 
  Sogeran'
• 
  Hač
• 
  Korteh

Somarjad

• Bol
• Garbol
• Jonikaine
• Murašk
• Mustikaine

Kacu mugažo

• Sobabuk
• Sohein
• Sokana
• Sokurg
• Sovehk