Algeria

Algeria demokraatlâš aalmugtäsiväldi الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية (arabiakielân)
lippu	vaakun
Staatâhäämi	täsiväldi
President	Abdelmadjid Tebboune
Uáiviminister	Nadir Larbaoui
Uáivikaavpug	Alger
Eres kaavpugeh	Oran Constantine
Vijđodâh	2 381 741 km²
– sisčääci	1,1 %
Ässeeloho (2020)	43,8 miljovn
– ässeesaahâdvuotâ	15,9 ässed/km²
– aalmugstuárrum	1,85 % (2020)
Virgáliih kielah	arabiakielâ já berberkielâ
Vaaluut	Algeria dinaar (DZD)
– ohtsis	277 400 miljovn USD
– per ässee	7 600 USD
Äigi	UTC+1
– kesiäigi	ij kiävtust
Jiečânâsvuotâ
– Ranskaast	5. syeinimáánu 1962
Uánádâs	DZ
Sundenummeer	+213
Aalmuglâšlaavlâ	Kassaman

Algeria, virgálávt Algeria demokraatlâš aalmugtäsiväldi, lii staatâ Afrikist. Ton uáivikaavpug lii Alger.

Historjá

Algeria lii ain lamaš kiäinu Euroop, Afrik já Aldanuortâ koskâsii kaavpâšmist. Nuuvtpa Algeria aalmugist kávnojeh maaŋgah eres tuávááh. Vuosmuuh, kiäh Algeria kuávlun láá asâttum aassâđ, láá berbereh, mutâ 600-lovvoost arabeh väldidii kuávlu. Ko 1500-lovvoost espanjaliih irâttii väldidiđ Algeria, te pottii Ottomaaneh algerialij išán, já nuuvt Algeriast šoodâi uási Ottomaan väldikode.

Algeria saje lii kuittâg tommit vaigâd, ete tot ij lah kuássin lamaš älkkee haldâšiđ. Algeria viestârpele lâi eenâb ohtâvuođâst Marokkon já nuorttiipele Tunisian. Tobbeen assii meid tommit ennuv berberkielâ (teikâ tamazight) sárnooh, ete arabisaatio ij luhostum nuuvt älkkest ko maaŋgâin eres enâmijn Algeria nuorttiibeln. Ton tááhust 1800-lovo aalgâst Algeria ij meidgin lamaš nuuvt herkki ovdediđ politiiklâš nationalism ko ovdâmerkkân Tunisia.

Ive 1830 Ranska väldidij uási Algeriast já haldâšij tom. 18 ihheed maŋeláá, ive 1848, Algeriast šoodâi Ranska eennâmkodde. Puoh aalgij ive 1827, ko Husayn Dey čooskij Ranska tallaa konsul Pierre Deval muáđoid kiärpášfááškuin, ko sunnust lâi vižže Ranska mävsihánnáá lemin veelgist Algerian. Siämmáá ive minister Ranskaast čaalij, ete Algeria väldidem išedičij adeliđ pargo Napoleon soođij veteraanáid. Nuuvtpa kulmâ ive maŋeláá aalgij paijeel ihečyeđe paje, ko Algeria lâi Ranska vääldi vyelni.

Jiečânâsvuođâsuáti Ranska vuástá aalgij ive 1954. Ráávhusopâmuš šoodâi käävci ive maŋeláá, já nuuvtpa syeinimáánu 5. peeivi 1962 Algeria finnij jiečânâsvuođâs.

Eennâmtiätu

Ävđineennâm Tassili n’Ajjer pirrâsist

Algeria vijđodâh lii 2,4 miljovn km². Vijđoduv mield Algeria lii Afrik stuárráámus staatâ, mutâ paijeel nelji viiđâduási tast kuleh Sahara ävđinenâmân.

Sajadâh já rääjih

Algeria lii staatâ Tave-Afrikist.

Morfologia

Algeria alemus saje lii Mont Tahat, mii paijaan 2 918 meetter alodâhân. Ton čohe alne lii koskâttuvvâi muotâ.

Šoŋŋâdâh

Ävđineennâm oovtâst Atlasvaarijn kulá maadâ-Algerian, kost šoŋŋâdâh lii kume já koške. Riddokuávlust, kost luáháh já váráduvah haldâšeh enâduv, šoŋŋâdâh lii koskâmerâšoŋŋâdâh. Várádâhkuávluin täälvih sättih-uv leđe hirmâd kolmâseh. Keessiv láá távjá piegah, main láá kume kovjâ já čunoi.

Biodiversiteet

Algeriast láá maaŋgah aalmuglâšmeecih, main Tassili n’Ajjer lii Unesco maailmärbičuosâttâh. Unesco luvâttâlmist láá ohtsis čiččâm čuosâttâhhâd, moh láá algerialiih.

Ekonomia

Iäláttâsah

Tuše kulmâ prooseent Algeria vijđoduvvâst heivee viljâlmân. Merhâšitteemuuh eennâmtuálu pyevtittâsah láá niisu, ohra, haavvâr, oliiveh, sitrusheđâlmeh já šivettijn kussâ já savzâ.

Viehâdâh

Eenâb ko kulmâ niäljáduási algerialijn láá etnisávt arabeh. Maaŋgâi madduuh láá kuittâg tovláin berberijn, moh láá talle tuše siävuttum Aldanuortâ arabijguin, maadâeurooplijguin já Sahara máddáápiälái afriklijguin.

Ässeeloho

Algeriast ääsih ohtsis paijeel 43,8 miljovn olmožid já mediaaniahe tobbeen lii 28,9 ihheed. Algeria olmoošloho šadda suulân 1,85 % jyehi ive. Tot lii kuittâg ohtâ maailm härvimusávt asâiduttum staatâin – oovtâ neljihâškilomeetter siste ääsih suulân tuše 15,9 olmožid. Kuittâg ton uáivikaavpugist Algerist ääsih ain oovtâ neljihâškilomeetter siste suulân 10 150 olmožid. Kulmâ niäljáduási algerialijn ääsih-uv kaavpugkuávluin.

Algeria olmoošloho pyramid 2016

Kielah

Virgáliih kielah Algeriast láá kyehti: arabiakielâ já berberkielâ. Toi lasseen ranskakielâ lii ennuv kiävtust. Arabiakielâ lii Algeria stuárráámus kielâ. Stuárráámus uási berberijn láá kuittâg kyevtkielâliih já mättih sehe berber- já arabiakielâ.

Oskoldâh

Staatâ stuárráámus oskoldâh lii islam, já 99 % algerialijn láá sunnimuslimeh.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Algeria.