Kaamertoon
 Söl'ring
|
Di Kaamertoon es di Toon, hureeđer ali Instrumenti fan en Musiik-Ker stemet uur, dat dānen töhopstemi.
Kaamertoon kumt diarfan, dat jerer fuul Musiik iin ön di Priwaatkaamern fan köninglig Liren musitsiaret waar. Bitö jaav et diar jit di "Sērk-" en di "Choor-" toon. Di Choortoon kür en hiili Toon diiper of hooger wiis.
Diaraur hen jaav et jit Stemtööni fuar Cornetts en fuar di Ooper. Di Forskelen sen eeđer dit Jaar 1800 lungsom forswünen.
Sent 1939 uur fuar't olermiist eeđer a1 = 440Hz stemet. Dütsk en uasterriksk Sinfoniiorkester nem man aaft a1 = 443 HZ, di Swaitser haa't me 442 Hz.
Di Toon uur üs a1 of a' skrewen (A, jens streken), bi di Weetenskep uur man uk A4 sair, bi MIDI-Programiaring A3.
Histoorie
BewerkeBit tö dit 18. Jaarhönert lair di Tööni ön di forskelig Lönen bit tö tau Tööni ütenachtler. Eeđer 1800 kām em en bet naier töhop, di Tööni wiar om 432 Hz önerwai, en diarfan en hualev Toon diiper of hooger. Ön Frankrik en Engelön waar fuar't Miist wat diiper stemet en süngen, ön Lönen sa üs Dütsklön en Uasterrik en bet hooger.
Ön Frankrik waar 1788 a1 me 409 Hz fastlair (Jer Pariser Steming), öner Napoleon waar 1858 en Toon fan 435 Hz üs Gisets dialskrewen en fan di miist Naibern uk aurnomen. 1885 waar fan en internatsjonaali Stemikonferens bislööten, dat uk Ruslön, Sweeden, Italien en forskeligi Dütsk Staaten me 435 Hz stemi skul.
Ön Uasterrik waar man fuar di Militeermusik fuul hooger, me 461 Hz stemet. Des giar bit tö di 1960er Jaaren, en bit deling haa di Original Hoch- und Deutschmeister des Toon üs jaar Stemitoon.
Jen Toon fuar di hiili Wārel
BewerkeDi Forskelen blef man jit langsen, en diarfan kām Swaarhairen. Me di Technisiaring kām di Musikanten fan di forskelig Lönen aafter töhop, en em skul höm hol iinigi.
Di leest Konferens fuar di "Kaamertoon" wiar 1939, en diar waar 440 Hz bi 20 °C fuar di Toon a1 (Standard ISO 16) fasthölen[1]. Diarfuar waar en Norm skrewen, en dit Dütsk Instituut fuar Normiaring aurnom dit. Diarfan kām di DIN 1317-1. Des Norm es fuar di Normtoon, Stemgaafel en di Orgel maaket. Di Norm es fuar Liren, dānen Instrumenti bech, man ja sen ek twüngen, diareeđer tö aarberi.
Di Euroopareer aurnom des Norm ön di 30. Juuni 1971.[2][3]
Kaamertoon deling
BewerkeEm ken höm dit bal ek fuarstel, wat dit fuar'n Stohai wiar en kum üp jen A fuar ark'jen. Deling ken em en Video fan Ameerika of Frankrik ön't Nat önluki, sin Gitari üt di Huk haali en diartö spöli.
Giraaten
Bewerke
Hoken aliweegen en uk söner Bateriien en "gur" A haa wel, di skel man en Stemgaafel me langs haa. Des heer höm en engelsk Trompeetenspölster ön't Jaar 1711 üttaacht. Hat jeft uk Stempiipen, man dit es ek san klaari Toon en diarom uk ek ark'jens Saak.
Al sent di 1970er Jaaren jeft et elektroonisk Giraaten, danen di jest Tir me Mikrofooni löpen sen en leeter uk me (Signaal-) Kābel fan elektrisk Instrumenti. Sent di 1990er Jaaren jeft et mal litj Giraaten me Piezokristal, diar dit Swüngen fan dit Instrument ofnem. Me sok Giraaten ken em sagaar stemi, wan trinjom Liren snaki.
Delings Giraaten sen fuar't Miist chromaatisk, dit meent, ja keen ali Tööni fan salev. Em tört jam ek muar üp di Toon, diar em haa wel, iinstel.
Tööni, hureeđer em stemi ken
BewerkeJir ken em di forskel twesken di Frekwensen hiir en sin Instrument mesken jens omstemi, wan em dit ütprobiari wel.
Futnooten
Bewerke- ↑ Di Konferens wiar fan di "International Federation of the National Standardizing Associations" ön London
- ↑ Res(71)16E on the standardisation of the initial tuning frequency
- ↑ Kommentar zur Resolution (71) 16 des Europarates vom 30. Juni 1971 über die Normierung der Frequenz des Stimmtones in: Fritz Winckel, Das Musikinstrument, 1972
|
Didiar artiikel as di 01. Jüüne 2015 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 73 faan. |