asusta

Voir aussi : asustá

Espagnol

Forme de verbe

Voir la conjugaison du verbe asustar
Indicatif	Présent	(yo) asusta
		(tú) asusta
		(vos) asusta
		(él/ella/usted) asusta
		(nosotros-as) asusta
		(vosotros-as) asusta
		(os) asusta
		(ellos-as/ustedes) asusta
	Imparfait	(yo) asusta
		(tú) asusta
		(vos) asusta
		(él/ella/usted) asusta
		(nosotros-as) asusta
		(vosotros-as) asusta
		(os) asusta
		(ellos-as/ustedes) asusta
	Passé simple	(yo) asusta
		(tú) asusta
		(vos) asusta
		(él/ella/usted) asusta
		(nosotros-as) asusta
		(vosotros-as) asusta
		(os) asusta
		(ellos-as/ustedes) asusta
	Futur simple	(yo) asusta
		(tú) asusta
		(vos) asusta
		(él/ella/usted) asusta
		(nosotros-as) asusta
		(vosotros-as) asusta
		(os) asusta
		(ellos-as/ustedes) asusta
Impératif	Présent	(tú) asusta
		(vos) asusta
		(usted) asusta
		(nosotros-as) asusta
		(vosotros-as) asusta
		(os) asusta
		(ustedes) asusta

asusta \aˈsus.ta\

1. Troisième personne du singulier du présent de l’indicatif de asustar.
2. Deuxième personne du singulier (tú) de l’impératif de asustar.

Prononciation

• Madrid : \aˈsus.ta\
• Séville : \aˈsuh.ta\
• Mexico, Bogota : \aˈsus.t(a)\
• Santiago du Chili, Caracas : \aˈsuh.ta\