Lahkominek lehe "Hani" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ts Eluonilus nõst' leheküle Hani vai haaḣ päälkirä Hani ala ümbresaatmist maaha jätmäldä: sünonüümiq päälkirän |
Toim |
||
| Rida 1: | Rida 1: | ||
Hani (''Anser anser domesticus'' vai ''Anser cygnoides domesticus'') |
'''Hani''' vai '''haah'''' (''Anser anser domesticus'' vai ''Anser cygnoides domesticus'') om kodo[[tsirk]]. |
||
Hani kodotõdi umbõs 4000 aastakka tagasi [[Egüptüs|Egüptüsen.]] |
Hani kodotõdi umbõs 4000 aastakka tagasi [[Egüptüs|Egüptüsen.]] |
||
Hani kaald 3-10 killo. Esähani om imätsest suurõmb. |
Hani kaald 3-10 killo. Esähani om imätsest suurõmb. Kõgõ parõmbal aol luu hani umbõs 50 [[Muna|munna]] aastagan. Muna kaald 120-170 grammi. |
||
Inemiseq |
Inemiseq sööväq hani munnõ ja lihha. Hanimassa peetäs piinüs söögis. Hanist saa pudsajit kah. |
||
"Hani, kiä luu kuldmunnõ" om tunnõt Aisopose |
"Hani, kiä luu kuldmunnõ" om tunnõt [[Aisopos|Aisopose]] jutus. |
||
[[Katõgooria:Tsirguq]] |
|||
Kujo 15. lehekuu 2024, kell 13:52
Hani vai haah' (Anser anser domesticus vai Anser cygnoides domesticus) om kodotsirk.
Hani kodotõdi umbõs 4000 aastakka tagasi Egüptüsen.
Hani kaald 3-10 killo. Esähani om imätsest suurõmb. Kõgõ parõmbal aol luu hani umbõs 50 munna aastagan. Muna kaald 120-170 grammi.
Inemiseq sööväq hani munnõ ja lihha. Hanimassa peetäs piinüs söögis. Hanist saa pudsajit kah.
"Hani, kiä luu kuldmunnõ" om tunnõt Aisopose jutus.