Stress: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 30. november 2021, kell 20:25

Proosa

Seksuaalsus ja sugu on inimese identiteedi lahutamatud osad. Kõigi noortega on oluline neil teemadel rääkida, sest nad on oma identiteedi avastamise ja tundmaõppimise elujärgus. Kui nad sel ajal kogevad vaenu ja ebavõrdset kohtlemist ning tunnevad hirmu ja survet, häirib see nende elutervet arengut, muudab ebakindlaks ning võib viia riskikäitumise, stressi, depressiooni või enesetapuni
- Kristel Rannaääre, "Tagasi kooli, tagasi kappi" Õpetajate Leht, 13.09.2019

Psühholoogia seletab ebauskude püsivust ärevusega. Inimesed pöörduvad ebausklike rituaalide poole siis, kui stressitase on kõrge ning nad tunnevad, et ei kontrolli toimuvat. Isegi kui me teame, et ebausk ei aita, on rituaalid emotsionaalselt kasulikud – need loovad näilise korra, muudavad meid enesekindlamaks ja toetavad seeläbi meie sooritust. Ebauskudel on väidetavalt ka evolutsiooniline roll. Inimesed on mustreid otsivad olendid. Ja need, kes olid kõige osavamad mustreid leidma ja neist järeldusi tegema, jäid ellu.
Palju räägitakse ka tänapäevase elukorralduse mõjust vaimsele tervisele. Tööalane konkurents, kehvad töölepingud, kahanev hoolekandesüsteem ning lagunev sotsiaalne võrgustik panevad stressi kuhjuma. Lisaks sotsiaalmeedia, mis toob kõik katastroofistsenaariumid läbisegi teiste inimeste ägedate eludega iga päev koju kätte. Jah, hunt täna maha ei murra, aga töökohast võib ilma jääda sõrmenipsuga, pensionieas ootab vaesus ning lõpuks polegi kõigel vahet, sest teadlased on kliimakatastroofi vältimatuses nüüdseks juba suhteliselt ühel meelel.
- Jaana Davidjants, "Meie igapäevast ebausku", Müürileht, 11. detsember 2019

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 * [[Seksuaalsus]] ja [[sugu]] on inimese [[identiteet|identiteedi]] lahutamatud osad. Kõigi noortega on oluline neil teemadel rääkida, sest nad on oma identiteedi avastamise ja tundmaõppimise elujärgus. Kui nad sel ajal kogevad vaenu ja ebavõrdset kohtlemist ning tunnevad [[hirm]]u ja survet, häirib see nende elutervet arengut, muudab ebakindlaks ning võib viia [[riskikäitumine|riskikäitumise]], stressi, [[depressioon]]i või [[enesetapp|enesetapuni]]
 ** [[Kristel Rannaääre]], [https://opleht.ee/2019/09/tagasi-kooli-tagasi-kappi/ "Tagasi kooli, tagasi kappi"] Õpetajate Leht, 13.09.2019
+* [[Psühholoogia]] seletab ebauskude püsivust [[ärevus]]ega. Inimesed pöörduvad ebausklike rituaalide poole siis, kui stressitase on kõrge ning nad tunnevad, et ei kontrolli toimuvat. Isegi kui me teame, et ebausk ei aita, on rituaalid emotsionaalselt kasulikud – need loovad näilise korra, muudavad meid [[enesekindlus|enesekindlamaks]] ja toetavad seeläbi meie sooritust. Ebauskudel on väidetavalt ka [[evolutsioon]]iline roll. Inimesed on [[mustrituvastus|mustreid otsivad]] olendid. Ja need, kes olid kõige osavamad mustreid leidma ja neist [[järeldus]]i tegema, jäid ellu.
+* Palju räägitakse ka tänapäevase elukorralduse mõjust [[vaimne tervis|vaimsele tervisele]]. Tööalane [[konkurents]], kehvad [[tööleping]]ud, kahanev hoolekandesüsteem ning lagunev sotsiaalne võrgustik panevad stressi kuhjuma. Lisaks [[sotsiaalmeedia]], mis toob kõik katastroofistsenaariumid läbisegi teiste inimeste ägedate eludega iga päev koju kätte. Jah, [[hunt]] täna maha ei murra, aga [[töökoht|töökohast]] võib ilma jääda sõrmenipsuga, [[pension]]ieas ootab [[vaesus]] ning lõpuks polegi kõigel vahet, sest teadlased on [[kliimakatastroof]]i vältimatuses nüüdseks juba suhteliselt ühel meelel.
+** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019
 [[Kategooria:Psühholoogia]]