Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu

Vabamu (täisnimega Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, endise nimega Okupatsioonide muuseum) on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.

1998. aastal asutatud Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse eraalgatusliku muuseumi ülesandeks on koguda, talletada, uurida ning tutvustada Eesti lähiajalugu.

Muuseumi eesmärk on harida ja kaasata Eesti inimesi ja külalisi ning innustada kõiki mõtlema okupatsioonide üle, tunnetama vabaduse haprust ning seisma vabaduse ja õigluse eest.

Muuseumi püsinäitus ja filmid annavad ülevaate okupatsiooniajast, repressioonidest, rahvuslikust vastupanuvõitlusest ja laulvast revolutsioonist Eestis aastatel 1940–1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja uuesti Nõukogude Liidu poolt.

Muuseumi ajalugu

1998. aastal asutati Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Kistler-Ritso Foundation (sihtasutus) eesmärgiga koguda dokumente, mälestusi Eesti lähiajaloost. Samaaegselt loodi Eestis Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, mille ülesanne oli rajada Tallinnasse okupatsiooniaega kajastav muuseum. Kistler-Ritso Eesti SA on loomisest saadik tegelenud Okupatsioonide muuseumi tegevuse koordineerimisega.

Muuseum rajati Olga Kistler-Ritso eraannetuse toel (u 35 mln krooni)^[1] ning avati külastajatele 1. juulil 2003. See on esimene Eestis asuv muuseum, mis ehitati spetsiaalselt muuseumihooneks. ^[2]

2016. aastal teatati ekspositsiooniala laiendamisest ning muuseumi nime muutmisest Vabamuks. Kistler-Ritso perekond oli annetanud muuseumi arengusse kokku üle 2,5 miljoni euro. ^[2]

Muuseumi nõukogu ja juhatus

Muuseumi nõukokku kuuluvad oma ema Olga Kistler-Ritso asutajaõigused üle võtnud Sylvia Thompson, Michael Keller (Stanfordi ülikooli raamatukogu direktor), Merilin Piipuu, Sten Tamkivi, Kristina Siimar ja Ott Sarapuu.

Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse liikmed on Karen Jagodin ja Marko Poolamets.

Muuseumi rajamise patroon oli selle algusperioodil Lennart Meri ja muuseumi teadusliku sisu eest vastutas ajaloodoktor Enn Tarvel. Muuseumi direktor oli kuni 2012. aastani Heiki Ahonen (juhatuses lisaks Arvo Pesti, Lagle Parek, Tunne Kelam jt). 2012. aasta aprillist kuni 2015. aasta jaanuarini oli muuseumi tegevjuht Kadri Viires. Alates 2015. aasta aprillist kuni 2019. aasta jaanuarini oli muuseumi direktor Merilin Piipuu ning 2019. aasta aprillist oli muuseumi tegevjuht Keiu Telve. 2024. aastani juhtis muuseumi Karen Jagodin, 1. septembrist 2024 saab juhiks Ivo Lille.

Muuseumi kollektsioon ja digitaalne andmebaas

Muuseumi avalikult ligipääsetavas digitaalses andmebaasis on 37 131 museaali: esemeid, fotosid ja dokumente. Kõige väärtuslikumaks osaks kogudest peab muuseum okupatsioonivõimude poolt vangistatute ja sunnitöölaagritesse saadetute, samuti Eestist põgenenute isiklikke märkmeid, dokumente ja esemeid. Lisaks sellele on muuseumile väga olulised poliitiliste sündmuste, represseerimiste, pealtkuulamiste, aga ka põrandaaluse ja avaliku vastupanuvõitlusega seotud kodu- ja väliseesti materjalid.

Muuseumi püsinäitus "Vabadusel ei ole piire"

Okupatsioonidest, vastupanust, taastamisest ja vabadusest kõnelev näitus "Vabadusel ei ole piire" koosneb viiest osast: "Ebainimlikkus", "Eksiilis", "Nõukogude Eesti", "Taastamine", "Vabadus".

Ebainimlikkuse osa vaatab tagasi Eesti lähiajaloo aegadele, mil inimlikkuse põud kummitas kõiki siin elavaid inimesi.

Näituseosas "Eksiilis" jutustavad esemed ühes visuaalsete ja graafiliste elementidega eestlaste lugu piiri taga paguluses.

Nõukogude Eesti elule keskenduv näituseosa jaguneb kaheks. Esmalt käsitletakse Nõukogude korra kehtestamist ühes indiviidi ees seisnud ideoloogiliste valikutega. Teine suurem teema on Nõukogude inimese argipäev koos selle kultuuriliste kurioosumite ja nähtustega.

Iseseisvuse taastamise korrus käsitleb laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise aega 1987. aasta fosforiidisõjast kuni Eesti astumiseni Euroopa Liitu 2004. aastal. Ekspositsiooni keskmes on kaheksa inimest, keda ajalooraamatutest ei leia.

Vabaduse osa vaatab vabadust kui pingeseisundit, milles tuleb leida tasakaalu keskpunkt vabaduste ja kohustuste vahel.

Uue püsinäituse loomisse olid kaasatud spetsialistid nii muuseumist kui ka väljastpoolt. Inimsusvastaste kuritegude teemaruumi kuraator on muuseumi näituste juht Sander Jürisson. Teise maailmasõja aegset Suurt põgenemist ning eestlaste elukäiku paguluses avab Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur Maarja Merivoo-Parro. Nõukogude Eesti elu käsitleva ala kuraator on Tallinna Ülikooli lektor PhD Uku Lember. Iseseisvuse taastamisele keskenduva näituseosa koostas Oxfordi ülikooli järeldoktorant PhD Aro Velmet. Vabaduse teemaruumi sisu lõid kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik ja kunstnik Kaido Ole. Muusikalise kujunduse sisehoovi lõi muusik Taavi Tulev.

E-giid ja võimalused erivajadustega külastajale

Teekonnal läbi muuseumi on külastaja saatjaks spetsiaalselt Vabamu püsinäituse jaoks välja töötatud e-giid (sisaldub piletihinnas), mis viib kaasavale ja mõtisklevale rännakule lähimineviku radadel. E-giid pakub heli ja tekste seitsmes keeles (eesti, vene, inglise, soome, saksa, prantsuse, hispaania). E-giidi tekstid on loonud dramaturg Eero Epner.

Vabamu ootab külastama kõiki inimesi ja on seepärast mõelnud ka erivajadustega inimeste peale. Ratastoolis külastaja saab Vabamus liigelda saatja kaasabita. Ühelt korruselt teisele saab liftiga ja tasapindade ühendamiseks on kaldteed. Kuna paljud ruumid on väikesed, sobib paremini väiksema raamiga ratastool. Muuseumis on kitsam ratastool olemas. Muuseumi esimesel korrusel on invatualett ja muuseumi kõrval invaparkimiskoht.

Vaegkuuljatel ja kurtidel on võimalik näitusega tutvuda e-giidi transkriptsiooni abil ja lugeda museaale tutvustavaid tekste. Kuulmispuudega külastajate rühmad on oodatud osalema ekskursioonidel ja muuseumitundides koos oma viipekeeletõlgiga.

Ajutised näitused ja sündmused

Muuseum korraldab ajutisi temaatilisi näitusi, koostöös partneritega toimuvad mitmesugused sündmused – konverentsid, seminarid, kontserdid ja raamatuesitlused.

Kuni 10. märtsini 2024 on avatud näitus "Välja ahju tagant!",mis tutvustab Eesti naisliikumiste 150-aastast ajalugu.

KGB vangikongid

Endised KGB vangikongid avati külastajatele 2017. aasta juulis. KGB vangikongide ekspositsioon valmis Vabamu (Kistler-Ritso Eesti SA) eestvedamisel koostöös Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga.

Maja ajalugu

Pagari 1 maja on kireva ajalooga. Elumajaks ehitatud hoones tegutses 1918. aasta märtsis, kui äsja väljakuulutatud iseseisvus oli veel õige habras, Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Sellest majast juhiti ka Eesti Vabadussõda (1918–1920) ja siin tegutses kuni 1940. aastani Eesti Vabariigi sõjaministeerium. 1991. aasta märtsis, veel enne iseseisvuse taastamist, alustas hoones tööd Eesti Vabariigi politsei.

Nõukogude okupatsioon

Pea pool sajandit asus aadressil Pagari 1 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ehk NKVD, hilisema nimelühendiga KGB peakorter ning keldrid olid kaua aega kasutusel vangikongidena, millest kurikuulsamaid Eestist ei leia. Totalitaarsed, inimvaenulikud režiimid kõrvaldavad oma vaenlasi halastamatult. See hoone oma vangikongide ja ülakorrustel asunud ülekuulamistubadega oli koht, kus kurjategijad üritasid murda eestlaste vaimset selgroogu. Ajalugu teab, et see oli ebaõnnestunud katse.

Tänapäev

Nüüd täidab hoone taas oma algset ülesannet elamuna. KGB vangikongide näitus "KGB (m)aja lugu" räägib eelkõige seal toime pandud kuritegudest. Pagari tänava kongide näol on tegemist omamoodi vaikiva ja vahetu tunnistajaga, mis kõneleb iga seinapooriga seal aset leidnud inimõiguste ränkadest rikkumistest ja inimvaenulike režiimide kuritegudest.

Tunnustus

Tallinna ettevõtlusauhindade jagamisel anti muuseumile endiste KGB vangikongide avamise eest tiitel Turismitegu 2017.^[3]

Galerii

Valik Eestist lahkuma sunnitud inimeste kohvreid
Vangla uksed Tartu arestimajast, Tallinna keskvanglast ja Sõjaväevanglast
Lenini pea muuseumi keldrikorrusel

Viited

↑ Okupatsioonimuuseum võiks olla vabaduse muuseum Õhtuleht, 28. juuni 2003
↑ ^2,0 ^2,1 Okupatsioonide muuseumist saab Vabamu Postimees, 17. veebruar 2016
↑ Parim turismitegu 2017 - Pagari tänava KGB vangikongide avamine

Välislingid

[1] Okupatsioonimuuseum võiks olla vabaduse muuseum Õhtuleht, 28. juuni 2003

[pm-2] 2,0 ^2,1 Okupatsioonide muuseumist saab Vabamu Postimees, 17. veebruar 2016

[3] Parim turismitegu 2017 - Pagari tänava KGB vangikongide avamine

[1]

[2]

[3]