Tigrinja keel
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2018) |
| tigrinja keel | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Etioopia EritreaKõnelejaid ka Sudaanis, Saudi Araabias, Iisraelis, Saksamaal, Itaalias, Rootsis, Suurbritannias, Kanadas, Ameerika Ühendriikides |
| Piirkonnad | Ida-Aafrika |
| Kokku kõnelejaid | 9,9 miljonit (2020)[1] |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | ti |
| ISO 639-2 | tir |
| ISO 639-3 | tir |
Tigrinja keel kuulub afroaasia keelkonda. Seda räägivad Aafrika idaosas elavad tigrinjad. Tigrinja keele kõnelejad elavad peamiselt Tigray piirkonnas Põhja-Etioopias. Samuti on kõnelejaid Lõuna-Eritrea piiridel. Tigrinja keelt kõnelevad ka nendesse piirkondadesse sisserännanud rahvad, kaasa arvatud hvarasad.
Keele kõnelejad
[muuda | muuda lähteteksti]Tigrinja keelt kõnelevad Etioopias 4,2 miljonit ja Eritreas 2,5 miljonit inimest. Tigrinja kõnelejate jaoks on üldine nimetus. Etioopias kutsutakse Tigrai pärismaalasi tigrinja keeles tigrāwāyˇks (meessoost), tigrāweytīˇks (naissoost), tigrāwōtˇks või tegaruˇks (mitmuses). Eritreas on tigrinja kõnelejad ametlikult tuntud kui Bihér-Tigrigna, mis tähendab 'tigrinja keele kõnelejate rahvus'. Tigrinja on suuruselt kolmas keel, mida räägitakse kõige rohkem Etioopias ja Eritreas. Seda räägitakse ka immigrantide seas näiteks Sudaanis, Saudi Araabias, Iisraelis, Saksamaal, Itaalias, Rootsis, Suurbritannias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Tigrinja murded erinevad foneetiliselt, leksikaalselt ja grammatiliselt. Ükski murre ei ole keelenormiks võetud.[2]
Keele struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Foneetika
[muuda | muuda lähteteksti]Vokaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Tigrinja keeles on seitse täishäälikut: i, ɨ, u, e, ʌ, o, ja a. Neid eristatakse neljaks eri tunnusteks: kõrge, madal, tagumine ja ümar.[3]
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]Tigrinja keele konsonandid: /p/, /b/, /p'/, /m/, /f/, /v/, /w/, /t/, /d/, /t'/, /ts'/, /n/, /s/, /z/, /r/, /l/, /ʧ/, /ʤ/, /ʧ'/, /ɲ/, /ʃ/, /ʒ/, /j/, /k/, /kw/, /g/, /gw/, /k'/, /kw'/, /x/, /xw/, /ʁ/, /ʁw/, /ħ/, /ʕ/, /ʔ/, /h/. Tigrinja keele suruhäälikud: /p'/, /t'/, /ts'/, /ʧ'/, /k'/, ja /kw'/. Need häälikud on kõris ahenenud. Nad suurenevad kõri tõstmisel. See surub õhu kokku suuava taga. Kui see on vabastatud, kõlab terav ja krõbisev hääl. On teatud arv dorsaale: hääletu velaarne hõõrdhäälik /x/, hääletu ja labiaalne velaarne hõõrdhäälik /xw/, hääletu ja uvulaarne hõõrdhäälik /ʁ/ ning hääletu, labiaalne ja uvulaarne hõõrdhäälik /ʁw/. Uvulaarid moodustavad hääliku kurgunibuga ja keeleselja tagaosaga samal ajal, kui velaar moodustab pehmesuulaehäälikut.[3] Tigrinja keeles /p/-täht esineb ainult laensõnades. Seda kasutatakse enamasti ainult itaalia keele laensõnades (pane, polizia, posta jne). /P/-tähe puudus on seotud üleminekuga /p/-tähelt /f/-tähele.[4]
Silbistruktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Tigrinja silbistruktuur on väga range.[3] Tigrinja silp võib koosneda kas konsonant-vokaal või konsonant-vokaal-konsonant järjestusest.[2]
Allofoonid
[muuda | muuda lähteteksti]Velaarsed konsonandid /k/ja /kʼ/ hääldatakse erinevalt: kui nad esinevad kohe peale täishäälikut või nad ei ole topelt koos. Sel juhul /k/-d hääldatakse kui velaarset frikatiivi. /Kʼ/ hääldatakse kui frikatiivi või mõnel juhul kui afrikaati.[2]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| Number | Arvsõna |
|---|---|
| 1 | 'Hade |
| 2 | Kelete |
| 3 | Seleste |
| 4 | Arbaete |
| 5 | Hamushte |
| 6 | Shudushte |
| 7 | Shewa'ate |
| 8 | Shemonte |
| 9 | Tishe'ate |
| 10 | 'Aserte |
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Tigrinja keelt kirjutatakse Geezi kirjas. Geezi kiri on tähestikuline silpkiri ehk abugida, milles iga sümbol tähistab konsonandist ja sellele diakriitikuga lisatud dvokaalist koosnevat silpi. Kirja loetakse vasakult paremale.
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]| Is'Ka men iKa? | Kes sa oled (meess.)?[6] |
| Kabey meSi'Ka? | Kust sa tuled? Kust sa pärit oled?[6] |
| Shima kea Asia iyu | Tema nimi on Asia.[7] |
| Izia kea meHazay iya | Ja see on minu sõber.[7] |
| Ane tem'harit iye | Ma olen õpilane.[7] |
| Dehaando hadrika (m) / hadirkee (n) | Tere hommikust[8] |
| Rhus Be’al Ldetn Hadsh Ametn! | Mis on su nimi?[9] |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eberhard, David M.; Simons, Gary F.; Fennig, Charles D. (2021). "Tigrinya". Ethnologue, 24th ed.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 http://en.wikipedia.org/wiki/Tigrinya_language
- ↑ 3,0 3,1 3,2 http://www.ling.upenn.edu/courses/ling202/Sketch/Phonetics.html
- ↑ A Linguistic Geography of Africa, lehekülg 65, read 15-21 Edited by Bernd Heine and Derek Nurse
- ↑ http://www.ucl.ac.uk/atlas/tigrinya/numbers.html
- ↑ 6,0 6,1 http://www.people.vcu.edu/~gasmerom/Eritrean_languages/tigrigna/lesen8.html
- ↑ 7,0 7,1 7,2 http://www.people.vcu.edu/~gasmerom/Eritrean_languages/tigrigna/lesen12.html
- ↑ http://www.kwintessential.co.uk/resources/language/tigrinya-phrases.html
- ↑ http://www.eritrea.be/old/eritrea-languages.htm
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tigrinja nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus